Mart Nutt: Isamaa uus hingamine
Praeguses olukorras on uute ideede ja visiooni järele tõepoolest suur, et mitte öelda karjuv vajadus. Ja mitte ainult IRL-il, vaid tervel Eestil. On põhjust teha erakonnas muudatusi ja leida parimad võimalikud lahendused Eesti jaoks.
Üheks IRL-i toetuse languse põhjusena on nähtud visiooni puudumist. Ma ei ole selle väitega päris nõus. Probleem on selles, et visiooni ei ole märgata ühelgi Eesti erakonnal ja IRL ei ole siin sugugi mitte ainulaadne. Kuid see ei ole vabandus ega õigustus. Vastupidi, see annab IRL-ile just võimaluse teistest erakondadest eristuda, kui suudetakse pakkuda välja visioon. Ja mitte visioon IRL-i jaoks, vaid visioon Eesti jaoks.
Isamaal oli valitsust moodustades 1992.a selge visioon, kuidas Eesti peab edasi minema. See visioon on täidetud peaaegu kõikides punktides, ehk ainult haldusreform välja arvatud. Eestist on saanud arenenud lääneriik, mille toimiv majandus on teinud meist Euroopa Liidu ja mitmete rahvusvaheliste finantsorganisatsioonide liikme. Eesti julgeolek on tagatud kuulumisega NATO-sse. Just julgeoleku puudumine oli 1939-40 peamine põhjus, miks Eesti kaotas iseseisvuse. Mitmed Isamaa algatused, mis on jätkuvalt Eesti edukuse nurgakiviks, on teiste arvele kirjutatud. Nagu näiteks võrdeline üksikisiku tulumaks ja infotehnoloogiline läbimurre - elektrooniliselt loetav isikutunnistus. Seega, IRL on jäänud kommunikatsioonis konkurentidele alla. Ent möödanikus tehtust ei piisa. Murettekitavad märgid nagu aeglustunud majanduskasv, väike sündimus ning inimeste siirdumine võõrsile tööd otsima viitavad selgelt, et vaja on muutusi.
Mida siis Eesti vajab? Kas keegi oskab sellele ammendavalt vastata? Võib-olla täna ei oska, kuid homme peame oskama. Julgeksin välja tuua paar-kolm probleemi, mis on minu hinnangul saanud Eestile piduriks ja millele tuleks tõsiselt tähelepanu pöörata:
1. Liigne tsentraliseeritus - Eesti vajab paindlikku juhtimist, horisontaalsete sidemete tugevdamist vertikaalse dubleerimise asemel ja rohelist tuld ettevõtlusele. Ja mitte ainult suurettevõtlusele ja välisinvestoritele, vaid ka meie enda initsiatiivile, millele on ruumi just väikeettevõtluses.
2. Haridussüsteemi jäikus ning teadusasutuste ja kõrgkoolide vähene koostöö. See ei pea tähendama järjekordset tsentraliseerimist ja eesti keele väljatõrjumist, mida soovitatakse G. Okki raportis, vaid vastupidist - kõrgkoolide ja teadusasutuste omavahelise koostöö tihendamist, õppejõudude, üliõpilaste, teadustööde juhendajate vahetamist ja kaasamist ning eestikeelse kõrghariduse ja teaduse edendamist.
3. Vähene hoolivus. Mitte kõik, kes on Eestist võõrsile tööle läinud, ei ole seda teinud paremate palganumbrite pärast. Mitmed on läinud ka seetõttu, et on leidnud võõrsil inimlikuma töökeskkonna. Hoolivus ei tähenda lämmatavat sotsiaalpoliitikat ja kõikvõimalikke toetusi. Tihtipeale on inimlik suhtumine ka kaaskodanike abistamine tähtsamad kui mõned täiendavad eurod.
Usun, et Isamaa leiab uue hingamise, kui suudab pakkuda Eestile uue visiooni.
