Martin Hurt: Eesti ei ole Krimmi-laadseteks sündmusteks valmis

Ukraina sündmuste valguses tuleb panustada kiir­reageerimisele

Vene väed hõivasid Krimmis paiknenud strateegiliselt tähtsad objektid väga kiiresti. Venemaa oli suuteline pärast Mustal merel õppuse alustamiseks käsu andmist 20 tunni jooksul hõivama kolm olulist objekti (sh kaks lennuvälja) u 150 eriväelasega. 40 tunni möödudes oli kohale toimetatud u 2200 eriüksuslast ja õhudessantväelast. Sõjaline võit oli saavutatud.

Lühike eelhoiatusaeg seab senisest kõrgemad nõudmised ka Eesti jõustruktuuridele. Krimmi sündmuste näitel võib ründaja tahtlikult tekitada kahtlusi, kas riik ikkagi on langenud agressiooni ohvriks või on lihtsalt mingi kuritegelik grupeering hõivanud mõne üksiku hoone. Seetõttu võib mobilisatsiooni väljakuulutamine venida nii kaua, et vastane on jõudnud enne olulised objektid juba hõivata. Sel juhul on ka mobilisatsiooni korraldamine oluliselt keerulisem – kui mitte võimatu. Erivägede vastu, kes on objektid hõivanud, ei ole mõtet paisata väljaõpetamata ajateenijaid. Eesti elukutseliste kaitseväelastega mehitatud üksused on küll hea väljaõppe ja varustusega, kuid nende arv ja suurus on piiratud. Kaitseliit on viimastel aastatel oma liikmeskonda stabiilselt kasvatanud, kuid kõik organisatsiooni tegevliikmed ei kuulu kokku harjutatud üksustesse. Vene erivägedele jääb kaitseliidu väljaõpe ja varustus alla.