Piiri valve lahku

Shengeni riikide avatud sisepiirid andsid meile ühise ruumi Euroopas vabalt liikuda. See on väärtus ning mugavus, millega kiiresti harjudes on ununenud lähiajaloo Euroopasisesed piirijärjekorrad, passikontrollid ja muud formaalsused. Mina vähemalt ei tea inimest, keda see muutus oleks solvanud või häirinud. Säärase piiridevaba keskkonna loomise tasakaalupunktiks ja eelduseks on seda tugevama välispiiri olemasolu. Siin aga jäid ühised põhimõtted ja koostöö omal ajal piisavalt läbi analüüsimata ja Euroopat tabanud rändekriis tõi puudujäägid esile.

Euroopa Liidu välispiiride valve on täna suuresti seda otseselt omavate piiririikide vastutada. Piiririigi põhimõttelised otsused - seda eriti kriitilistes situatsioonides nagu näiteks tänane rändekriis - on suuresti nende endi kujundada. Kui palju on siin ruumi päevapoliitikal või solidaarsusel näeme hetkel Euroopa Liidu lõunapiiril.

Teoorias peaks kõik baseeruma Euroopa ühistel väärtustel ja konsensuslikel seisukohtadel. Ühise ja ühtse seisukoha haprust näitab aga tõsiasi, et mõni riik lihtsalt tõstab tõkkepuud oma piiridel ning seda usus ja teadmises, et selline transiidikoridoriks muutumine esiteks vabastab nad kriisisituatsioonis üle jõu käivatest ja tülikatest registreerimistest ja asüülitaotlejate dokumentide esmasest menetlemisest ning teiseks toob sisse ka kenakese rahasumma (nii inimkaubanduse võrkudelt kui Euroopa Liidult). Seetõttu võivad olla uudistes nähtud kaadrid appi tulnud riikide piirivalvurite tegevusest aegajalt suhteliselt mõistetamatud.

Teise EL välispiiriga seotud väljakutsena tooks välja tunde, et nii mõnegi riigi kavalpead lähtuvad tänaseni kontseptsioonist, kus eesmärgiks on ümbritseda end puhverriikidega. Nõnda on võimalik tagada enda turvalisust samas vabastades end piiri valvamise tülikast ja kulukast kohustusest. Säärase lähenemisega on võimalik lükata piirivalvealased julgeolekuküsimused endast ühe naaberriigi jagu kaugemale.

Solidaarsus piiririikidega ja nende spetsiifilise eriülesandega - hoida Euroopa välispiir nõuetekohaselt valvatud peaks olema ühine ja loogiline arusaam. Vähemalt meie arvates.

Piirivalve kokku

Piirivalve on teenistus, millesse iga endast lugupidav riik panustab. Ja ma ei räägi pelgalt rahast. Piirivalve - see on inimesed, väljaõpe, pühendumus ja ideelisus, mida ainult eelarveliste otsuste ja Euroopa Liidu rahastamissüstidega ei tooda. Riigipiiri saab rahastuse olemasolul tehniliselt välja ehitada loetud aastatega, kuid välispiirile väärilist piiri valvamise kultuuri ehitakse üles aastakümnetega. Omaaegse Päästeameti juhina oli au aastaid teha piirivalvuritega koostööd - tunnustan kõrgelt neid mehi ja naisi, kes on otsustanud oma elu ja teenistuse pühendada Eesti piiride valvamisele.

Tänases siseriiklikus piirivalvet puudutavas debatis on kaks teemat - esiteks, kas piiri valvamine on parim võimalik praeguses formaadis või siis, kui piirivalve oleks iseseisev teenistus ja teiseks - kumb koolkond piirivalveteenistuse olemuse osas võidab? Kas politseiline ehk korravalve või sõjaväeline ehk kaitseväelaslik?

Euroopa debatt lisab siia veel ühise piirivalveteenistuse idee koos uitmõttega, et EL ühine piirivalveteenistus võiks ilma liikmesriigi vastava palve, loa või otsuseta sekkuda olukordade lahendamisse Euroopa välispiiril.

Kõigepealt Euroopa ühisest piirivalvest. Kuna tänases rändekriisis Euroopa piiri valve just lahku kirjutatult tõepoolest ei toimi, siis loogika pakub meile välja Euroopa piirivalve kokkukirjutatult. Ühise Euroopa piiri- ja rannavalveteenistuse loomise suurima (kui mitte ainsa) plussina näen ma täna võimalust muuta välispiiri valvamine kõigi liikmesriikide osalusega teemaks ja tuua mugavustsooni (ilma piiri valvamise vajaduseta) riigid taas reaalsesse ellu tagasi.

Täna räägitakse ühisteenistusest kui toetavast jõust hädaolukordade puhul. Täpsustamaks tuhandemehelise uue Euroopa piirivalve rolli rändekriisist tulenevate probleemide leevendamises tuleks selgemalt defineerida nende põhimissioon: kas selleks on sulgeda piir tõrjudes pagulased füüsiliselt eemale või suurendada piiririikide võimekust sisenevaid pagulasi registreerida, juhtumeid menetleda ja sellega transiidikoridoride voogusid aeglustada ja peatada? Oletan, et see teine. Igal juhul tuleks see selgelt välja öelda.

Mis puudutab mõtet, et Euroopa piirivalve võtaks endale õiguse välispiiril toimetada piiririigi seisukohti arvestamata on ilmselt hukule määratud. Ja seda õigustatult.

Lõpetuseks kodusest debatist ja sõjaväestatud piirivalve taastamise mõttest Eestis. Sisejulgeolekualased riskid on täna sama kui mitte veel akuutsemad kui riigi sõjalise kaitse väljakutsed. Mõlemad valdkonnad kuuluvad täna laia riigikaitse käsitluse alusel riigikaitseliste ülesannete hulka. Ei pea olema „sõjaväestatud", et tegeleda riigikaitseliste ülesannetega. Ja samas ei ole riigi sõjaline kaitse ülesanne, mida piirivalve enda kanda peaks võtma. Küll peame Eesti piiri, mis on suures osas ka Euroopa Liidu välispiir, lukustama salakaubandusele ning inimkaubandusele. Peame saavutama adekvaatse valmisoleku puhuks, kui rändekriisi geograafia peaks jõudma meie piirideni. Ja kui siinjuures saab olema tugi ka ühiselt Euroopa piiri- ja rannavalveteenistuselt - oleme taas oma piiride valvamist kindlustanud. Koos sellega tugevdame ka üht meie iseseisvuse nurgakivi.