•• Eestis müüdavale toidule kehtivad euronõuded, mis nii mõnegi tootja arvates on liigagi karmid. Professor Anne Luik, kas see tähendab, et toitu ostes võib tarbija olla alati kindel: see on tervisele täiesti ohutu?

Toidu kvaliteedi pärast tehakse regulaarset seiret, et toit oleks inimesele ohutu, näiteks ei sisaldaks liigselt taimekaitsevahendite jääke. Aga aastas võetakse vaid mõnisada proovi ja neidki analüüsitakse vaid nende umbes kahesaja toimeaine osas. Seire tulemused saame teada aasta hiljem, kui toit juba ammu tarbitud. Aga maailmas kasutatakse üle tuhande taimekaitsevahendi ja meie toidulettidel on aedvilju Lõuna-Aafrikast Lõuna-Ameerikani, kus kasutatakse hoopis teisi vahendeid, mille jääke meil ei analüüsitagi.

•• Mida peaks tegema see tarbija, kes soovib süüa võimalikult puhast,  sünteetilistest kemikaalidest vaba toitu?

Ohutuim on kindlasti mahetoit, mille tootmisel ei kasutata sünteetilisi taimekaitsevahendeid ning kus kasutatakse orgaanilisi, mitte sünteetilisi väetisi. Tähtis on jälgida päritolumaad: Eesti köögiviljad on puhtamad kui lõunapoolsetest maadest imporditud. Lõunapoolsetel aladel on suurem kahjurite ja taimehaiguste risk ning seetõttu kasutatakse seal ka rohkem taimekaitsevahendeid. Käisin Põhja-Itaalias õunakasvatuses, kus õunu pritsitakse kasvuperioodil 20 korda!

Muidugi teevad ka need Eesti tootjad, kes on orienteeritud suurtootmisele, palju profülaktilisi pritsimisi. Rohkem pritsitakse just rapsi, ka meie kartuleis on umbrohu- ja lehemädanikutõrjevahendite jääke. Aga üldiselt on Eesti tooted puhtamad.

•• Mis ohtu need väetised ja taimekaitsevahendid siis inimtervisele kujutavad?

Erinevatele kemikaalidele on kehtestatud piirtase, mis ei peaks inimtervist kahjustama. Aga need piirmäärad on välja arvestatud üksikute toimeainete puhul, nende koostoimet ei tea aga keegi. Selles mõttes oleme me katsejänesed. 2007. aastal leiti Euroopa seires pirnidest korraga 22 erinevat jääki. Kui vaadata 2008. aasta Eesti seire tulemusi, siis mida lõunapoolsem, seda rohkem jääke. Lõuna-Aafrikast toodud aedviljadele on iseloomulik 4–9 jäägi esinemine. Kui Poola õuntes oli 3 jääki, siis kohalikes õuntes  jääke polnud. Hispaania paprikas ja tomatis on 4–5 taimekaitsevahendi jääki. Kui seda kõike süüa, on see juba päris korralik sünteetiliste kemikaalide kokteil.

•• Samal ajal oleme harjunud köögivilju tervislikuks pidama.

Jah, me arvame, et need sisaldavad eri vitamiine, aga tegelikult on seal ka eri jääkainete segu. Seejuures ei ohusta see üksnes inimtervist, vaid ka keskkonda laiemalt. Taimekaitsevahendite jäägid jäävad mulda, lähevad otsapidi vette. Mineraalväetised leostuvad kergesti  siseveekogudesse ja sealtkaudu lõpuks Läänemerre, soodustades sinivetikate vohamist. Sama juhtub taimekaitsevahenditega. Uuringud on näidanud, et taimekaitsevahendid ka väga väikeses koguses põhjustavad näiteks mesilastel käitumishäireid: neil tekivad lühiajalise mälu kahjustused ja nad ei pöördu enam oma mesitarru tagasi. Looduses leidub palju röövtoidulisi ja parasiitseid putukaid, kes ise taimekahjuritega võitlevad, aga taimekaitsevahendid hävitavad neidki.

•• Mis haigustega need taimekaitsevahendid siis seostuvad?

Me saame neid väikestes kogustes, kuid toime kumuleerudes pikaajaliselt võivad nad nõrgestada meie immuunsüsteemi, tekitada allergiaid. Umbrohutõrjes väga laialt kasutatavad glüfosaadid on seotud vereloomeelundite, lümfiteede kasvajatega. Glü-fosaatide sisaldust meie toidus aga siiani ei seirata. Putuka-mürgid põhjustavad närvitalituse häireid jne. Eriti tundlikud on väikesed lapsed ja eakad ning krooniliselt haiged inimesed.

•• Kuid intensiivpõllumajandus hõlmab peale taimekasvatuse ka loomakasvatust…

Suurtootmistes on lehmadest saanud piimaautomaadid ja kanadest munaautomaadid. See aga halvendab ka loomade tervist. Parim kvaliteet ei tule aga suurima efektiivsusega. Teaduslikult on kindlaks tehtud, et veised, kes saavad päikese käes karjamaal käia ja süüa ristikurohket rohtu, nende piimas on polü-küllastumata aminohapete, oomega-3- ja oomega-6-rasvhapete suhe inimesele soodsam kui selle lehma piimas, keda aasta läbi laudas peetakse. Õues peetavate õnnelike kanade munades on rohkem polüküllastumata rasvhappeid, mis mõjutavad inimese ainevahetust positiivselt.

Maheaedviljad on parema lõhna ja maitsega, mis omakorda tuleb sellest, et nad sisaldavad tavaaedviljadest rohkem antioksüdante, mis omakorda võitlevad inimkehas vabade radikaalidega, mis põhjustavad füsioloogilisi häireid. Loomkatsetes on mahetoit eelistatud, rotid on katsetes eelistanud maheporgandeid tavaporganditele! Mahetoitu söövad pardid, kanad ja haned on teistest tervemad ning annavad rohkem ja tervemaid järglasi.

•• Kas teie ise sööte ainult mahetoitu?

Nii palju kui võimalik, kasvatan ma oma köögiviljad ise. Ja kui ma tõesti tahan banaani või apelsini ostan, siis seda ökopoest. Aga kui me tarbime eestimaiseid õunu ja metsamarju ning aedvilju, saame oma vitamiinivajadused rahuldatud. Kas või Eesti metsmustikas on väga antioksüdandirikas. Kodumaiseid marju, õunu ja aedvilju süües hoiame ka sotsiaalset sidusust maa ja linna vahel: me ju tahame, et meie küla elaks.

•• Lääne-Euroopas on supermarketeid, mis on spetsialiseerunud ainuüksi mahekaupadele, Eestis on aga neid keeruline leida.

See ongi paradoks. Eestis on tervelt kümme protsenti põllumajandusmaast mahe: oleme maheala suhtpindalalt maailma esimese kümne riigi seas. Aga tooteid pole ometi nii palju saada, kui turg nõuaks. Põhihäda on mahekaupade töötlemine: Eestis on riiklikult toetatud mahetootmist, aga järgmised lülid, sh mahekaupade töötlemise süsteem ei anna piisavalt tuge. Näiteks pole meil turul mahepiima, seda saab küll otse tootjalt. Aga ükski piimatööstus Eestis mahepiima ei töötle, sest see on keerukas: tootjad paiknevad üle Eesti laiali. Aga kui Saksamaal ja Taanis toodi müügile mahepiim, siis riik andis kokkuostuhindadele hinnalisa. Seejärel hakkas turg ise asja reguleerima.

•• Mis sellest Eesti mahepiimast siis saab?

Praegu läheb mahepiim tavapiimaga kokku: parandab tavapiima kvaliteeti. Aga inimesed tegelikult väga tahaksid poest mahepiima osta. Sest kui loom on söönud taimekaitsevahendite jääke sisaldavat toitu, siis need jäägid erituvad organismist ka piimaga. Ja kui imetav ema ise sööb sellist toitu, siis ta annab seda ka imikule edasi. 

Autor: Külli-Riin Tigasson