Meelis Seedre: metsaraie on kliimale kasulik

Hiljuti kirjutasid prominentsed süsinikuringe ja kliimaga tegelevad teadlased avaliku kirja Euroopa inimestele ja otsustajatele, hoiatamaks metsa biomassi bioenergiaks kasutamise ülereguleerimise ohtudest

Kirjas räägivad teadlased aga ka puidu kasutamise mõjust kliimamuutuste leevendamisele üldisemalt. See teema on Eestis hetkel üllatavalt palju kajastust leidnud. Arvamusi on igasuguseid, kahjuks on aga paljud neist vale- või mittearusaamisel põhinevaid. Kuidas saab metsa raiumine ja puidukasutus kliimamuutusi leevendada? Võib tunduda vastuoluline, et parim võimalus süsiniku atmosfääri sattumist vähendada on lõigata maha puid. Aga nii imelik, imeline ja isegi muinasjutuline kui see ka ei tundu, on see tõesti nii.

Raiutud mets seob süsinikku kauem kui vananev mets

Taimed seovad kasvamise käigus süsinikdioksiidi ja talletavad selle enda kudedes. Peale surma seotud süsinik lagunemise käigus eraldub ja suures osas satub tagasi atmosfääri, kus siis on jälle kättesaadav teistele kasvavatele taimedele. Ja nii aegade algusest aegade lõpuni, süsinik ringleb. Metsad on süsiniku sidumisel olulised, sest neid on palju ja nad talletavad märkimisväärsel kogusel süsinikku. Ilma inimese vahelesekkumiseta võib metsi vaadelda meie ajaarvamise mastaabis kui süsteemi mille süsiniku sidumine ja eraldamine on laias laastus tasakaalus. Puud kasvavad ja surevad. Samuti kasvavad ja surevad ka metsad. Looduslik häiring (torm, tuli, jne.) on metsade elutsükli oluline, vältimatu ja loomulik etapp. Vanad, häirimata metsad on pigem erandid ja ka seal surevad puud, aga mitte suurel alal korraga. Häirimata vana metsad n-ö stagneeruvad, seovad mõnevõrra süsinikku, aga vähe. Vana mets pole lõpmatu süsiniku sidumise süsteem.

Metsade raiumine on mõnevõrra üllatavalt sarnane loodusliku häiringuga, seda eriti süsinikuringe osas. Oluliseks vaheks on aga puidu eraldamine metsast ja selle hilisem kasutamine. See pole metsale ‘probleem’, samale alale kasvab uus mets ja (metsa)elu läheb edasi. Kui me nüüd kasutame seda raiutud puitu, ei satu ta tagasi atmosfääri nagu looduslikus metsas. Siit algab puidu kasutamise mõju kliimamuutuste leevendamisel. Puidu kasutuselevõtt hoiab ära selles oleva süsiniku sattumise atmosfääri. Loomulikult eraldub palju, mitte enamus, sellest seotud süsinikust aja jooksul ikkagi tagasi atmosfääri, kui me tooted kasutusest eemaldame. Kus siis on see imeline kliimamuutuste leevendamise efekt?

Puit on loodussõbralik alternatiiv levinud materjalidele

Puidukasutus pole kliimamuutusi leevendav peamiselt mitte selle pärast, et selles sisaldub süsinik, vaid selle pärast, et me kasutame puitu alternatiivsete, harjumuspäraste materjalide asemel (betoon, metall, teras jne). Peaaegu kõik teised alternatiivsed materjalid on energiamahukamad, nende tootmiseks kulub rohkem energiat ja seetõttu eraldub rohkem süsinikku. Siin peitubki puidukasutuse muinasjutuline kliimamuutuse leevendamise mõju. Mida rohkem kasutame puitu ja vähem teisi energiamahukamaid materjale, seda vähem süsinikku satub atmosfääri. Ja see efekt on märkimisväärne. See efekt on sedavõrd suurte mõõtmetega et meil on võimalik rohkem puitu kasutades oluliselt kliimamuutust leevendada. Kuigi kasutame säästlikke elektripirne, sõidame säästlike autodega jne, on nende tegevuste mõju väike. Suurem puidu kasutus on nende tegevustega võrreldes märkimisväärselt olulisem. Samuti on puidu kasutamine oluliselt vähem keskkonda saastav kui teiste energiamahukamate materjalide puhul.

Euroopa institutsioonides on hetkel arutamisel ja ettavalmistamisel siduv kava taastuvenergia osakaalu tõstmineks 35%-ni kogu Euroopas tarbitavast energiast – eesmärgiks kliimamuutuste leevendamine. Plaan on ambitsioonikas: vee, tuule ja päikeseenergia kasutamist tuleb suurendada ja soodustada. Aga üheks plaani õnnestumise oluliseks alustalaks on puidust saadava energia osakaalus suurendamine. See on pannud inimesed muretsema, et väärtuslik puit aetakse ahju. Seetõttu on plaani koostajad pakkunud välja erinevaid meetmeid, et selle juhtumist vältida. Kirja kirjutanud teadlased näevad ohtu, et need meetmed võivad kogu plaani nurjata. Nad usuvad, et selles situatsioonis on ainuke võimalik tee eduni lasta turul ennast ise reguleerida, sest kui puidule leidub parem hind, ei pane keegi teda ahju. Selle arvamusega võib nõustuda või mitte, aga oma ala tippspetsialistide arvamust tasub igastahes arvestada.

Maaülikooli 26 metsateadlast avaldasid avalikult toetust bioenergia ülereguleerimise ohte kajastavale kirjale. Avaldades samaaegselt toetust ka jätkusuutlikule metsamajandusele ja puidukasutusele, sest nad mõistavad seda suurt potentsiaali, mis selles peitub. Meil on Eestis palju metsa, majandame seda jätkusuutlikult edasi, kasutame selles kasvavat puitu ja aitame kaasa puhtama ja elamiskõlblikuma kliimaga maailma kujundamisele.