Meenutusi krooni tulekust
Andres Maimik
filmirežissöör
Olin siis Pärnus Fiesta festivalil ja äkki saabus oivaline sõnum: kogu üritusel müüdav alkohol on tasuta. Lõpuks saabuski suur kommunismus! Tohutu segaduse tõttu ei teatud, kui palju see maksma peaks, sest juba pool tundi hiljem võis üks pudel olla mitu korda kallim. Ühel hetkel kogusin aga kõik oma rublajäägid kokku, vahetasin ära ja sain kümme krooni – see valmistas muidugi rõõmu, ent ega mul väga ülevaid tundeid ei tekkinud.
Välimuselt iseloomustas uusi rahatähti rahvuslik kitš. Mõned rahatähed tundusid sealjuures päris lõbusad: Ernst von Baer oli hapukurgi näoga ja Kristjan Raud tundus kroonisel päris kuri. Mida suuremaks rahatähed läksid, seda väärikamaks muutusid ka nendel olevad tegelased – väiksematele kroonidele sattunud näisid veidi kibestunud olevat. Mingil hetkel kadus Kristjan Raud sootuks ning mündid tulid asemele, ta oli esimene, kes likvideeriti.
Euro tulek tähendas vaid seda, et ühel päeval hakkas automaadist teistsuguseid rahatähti tulema. Suurest muutusest ei saa rääkida, pigem liikusime ühest stabiilsusest teise, samasugusesse, krooni tulek seevastu lõpetas ülemineku ajal valitsenud kaose ja tõi selgust.
Olari Taal
ettevõtja ja poliitik
Esmalt meenub mulle krooni tulekuga totaalne väsimus. Päev enne olin veel valitsuse istungil, kus arutati reformiga seotud maksumäärasid. Pärast krooni tulekut sõitsin Lõuna-Eestisse ning ostsin tee äärest kaks kilo maasikaid ja maksin nende eest viis krooni. Ma ei tea, kas see oli tollal kallis või odav, kuid nii palju võin öelda, et nüüd viie euro eest Eesti maasikaid küll ei saa. Eurole üleminekust ei ole mul ka mingisuguseid mälestusi. Kõik sellega kaasnev oli nii läbi käitatud ega polnud ka otseselt uue raha tunnet, sest kroon oli veel paralleelselt kasutusel.
Marju Lauristin
sotsiaalteadlane ja endine poliitik
Konkreetseid mälestusi krooni tuleku päevast on raske meenutada, sest see oli nii pikk protsess. Arutasime enne ülemnõukogu istungit Siim Kallasega, kuidas koosolekud läbi viia, et see protsess kujuneks võimalikult äpardusteta, sest tollal oli palju skeptikuid.
Eurole üleminek oli kindlasti kindlam. Krooniga oli palju rohkem riske ja kahtlusi, seda enam, et lääne eksperdid olid Eesti julguse suhtes üsna kriitilised. Meenub rahandusveterani Rudolf Jalaka meeldejääv lause skeptikutele: „Kui Eesti Vabariik sündis, siis kah öeldi, et see riik ei saa püsida. Selle peale vastati, et vaadake kumalast, ta ei tohiks ka kõigi eelduste järgi lennata, aga ta lendab siiski.” Nagu Eesti Vabariik, lendas ka meie kroon – püsis ja lendas. Seetõttu peaks sellel päeval ka Rudolf Jalakat meenutama.
