Meinhard Pulk: valehäire USAs ehk politsei vägivald on seal tegelikult juba rassiülene küsimus

Paar päeva tagasi ilmus pooljuhuslikult minu Facebooki ajajoonele postitus. “Mulle kui valgele inimesele on lihtne öelda, et "kõik elud loevad”, sest ma pole kunagi tundnud nagu minu oma ei loeks. Kuid siiski, KÕIK elud ei saa lugeda, kuni ei loe MUSTADE elud."

Paar päeva tagasi ilmus pooljuhuslikult minu Facebooki ajajoonele postitus: „Mul kui valgel inimesel on lihtne öelda, et kõik elud loevad, sest ma pole kunagi tundnud, nagu minu oma ei loeks. Kuid siiski, KÕIK elud ei saa lugeda, kuni ei loe MUSTADE elud.”

See on kõigest üks paljudest mustanahalistele tehtud toetusavaldustest, mis järgnesid 25. mai tragöödiale. Politsei brutaalsuse ohvrimonopoli on mustanahalisele kogukonnale määranud prominendid kuni Bernie Sandersini välja. Sandersi sõnul oli Floydi mõrv „kõige värskem kinnitus süsteemist, mis veendunult devalveerib mustanahaliste elusid”.

On tõsi, et praegu on ohvristaatuses kogukonna arvustamine üsnagi libedal jääl kõndimine. Kuid olles äsja lugenud Hans Roslingu eriti relevantset teost „Faktitäius”, vahest ongi parim aeg.