Mida kohtu otsus endast kujutab?

Alustuseks – Euroopa Inimõiguste Kohus, sh selle Suurkoda, ei ole riigisisese kohtusüsteemi neljas ega viies aste pärast riigikohut.

EIK pädevuseks on hinnata, kas riigisiseste kohtute otsus vastab inimõiguste standarditele või on inimõiguste riive olnud õigustamatu.

Seega on iga EIK otsuse viimane lause alternatiivselt, kas põhiõigusesse X sekkumine oli õigustatud või ei olnud. See üks lause ongi lõplik otsus.

Otsusele eelneb mõnikümmend lehekülge põhjendusi, just sinna on peitud „sisuline” otsus.

Nimelt ei ole EIK oma järelevalvepädevust teostades õigustatud asendama pädevaid riigisiseseid kohtuid, vaid on kohustatud vaatama konventsiooni alusel üle riigisiseste kohtute otsused.

Seega peab EIK käsitlema, kohtuasja kui tervikut. Seejärel peab ta tegema kindlaks, kas see oli proportsionaalne taotletava õiguspärase eesmärgiga ja kas kohtute esitatud põhjendused selle õigustamiseks on asjakohased ja piisavad.