E-post kui leiutis on kahtlemata parim asi, mis inimkonnaga viimase paarikümne aasta jooksul on juhtunud. Ja põhi-mõtteliselt meeldib mulle meile saada ja kirjutada. Ent kui ma igal hommikul päeva terasid kübersõkaldest eraldades alustama pean, hakkab see tasahiljukesi närvidele küll. Eriti siis, kui rämpspost ehk spämm mu enda emakeeles isiklikku postkasti potsatama juhtub.

“Lugupeetud härra Mihkel Raud! Meie kauaaegse kliendina on teil kahe nädala jooksul võimalik ekskavaatorit laenutada eriti soodsatel tingimustel!“ kuulutab eestikeelne spämm ilma vähimagi irooniavarjundita lauseehituses. MA EI OLE TEIE KLIENT, röögin ma oma õnnetu läptopi peale ning sinisemal hommikul vormistan spontaanse vihapurske ka kirjalikuks vastuseks ning panen selle pimedast raevust leemendades spämmija suunas teele.

Erinevalt kübertütarlapsest, kes pommitab mind eri nimede all “I’m married but I love you!“ tüüpi teadetega, jätkub siinsetel spämmijatel naivismi kasutada toimivaid reply-to aadresse ja šanss, et järjekordset maksudest kõrvalehiilimise koolitust e-kirja kaudu müüv osaühing mu vastuse kätte saab, on üle keskmise tõenäoline.

Veidi teistmoodi mõju

Nii kummaline kui see ka pole, on inglis- ja mõnevõrra harvemini ka muukeelne spämm aegade jooksul anonüümseks ja seeläbi ehk teataval määral vähem ärritavaks muutunud, samal ajal kui aiakoristust või raamatupidamiskursusi reklaamiv emakeelne rämpspost mõjub isikulisena ja paneb seda enam tema avamiseks ning esimese lause lugemiseks kulutatud sekundeid kibedalt kahetsema.

On tõsi, et vähemalt esialgu moodustab eestikeelne spämm Viagra ja muude enneolematute tervisetoodete imeomadusi jutlustavate meilide meres marginaalse osa. Kuid asjadel on teavasti kalduvus areneda ning varem või hiljem ummistavad ekskavaatorirendi mehed meie kirjakaste sama järjekindlalt kui  Aafrika riikide umbrikaste kuningate lesed.

Muidugi on võimalik väita, et sisuliselt ei erine elektroonilisel teel levitatav “otsepostitus“ kriitpaberile trükitust ja niikaua kui Eesti Post talle omasel arrogantsel moel kliente nende postkastidesse rämpsu toppides mõnitab, on eestikeelse spämmiga võitlemine silmakirjalik. Seda enam, et võõrkeelset spämmi tuleb nii ehk naa tuhandete kaupa. Ometi on erinevalt Euromillionzi nimelise loterii peavõidu teatega naiivseid ilmakodanikke tüssavatest spämmsulidest eestikeelse rämpsposti vastu võimalik võidelda, sest pea iga pakutava toote ja teenuse taga on äriregistris arvele võetud firma. Ja isegi kui ainsaks viisiks järjest leviva küberterroriga võitlemisel on viisakuse raamidesse jääv vastuterror (ma ei ole teie klient, pole kunagi olnud ega kavatse selleks ka saada), on see parem kui vaikides igahommikusi e-meiliummikuid taluda.