Umbes nagu Kissi mehed 1970-ndate lõpul.

Kuid erinevalt võõbatud nägudega rokkaritest, kelle toonased sooloüllitised tekitasid kõike muud kui vaimustust, võivad Peeter Jalaka juhitava orkestri liikmed oma üksikürituste üle suuremal või vähemal määral uhked olla ning ka publik näib “Hamleteid“, “Fausti“ ning “Erkit ja Tiinat“ vaadata tahtvat. See pidu ja pillerkaar, nagu me hiljuti ajakirjanduse vahendusel teada saime, ei pruugi aga väga kaua enam kesta. Kultuuriministeerium on väidetavalt taganenud lubadustest järgmisel aastal teatri tegevuseks hädavajalikku rahatoetust tuntavalt tõsta. Teater ründas omakorda ministeeriumi asja suure kella külge riputamisega. Nii on Krahli selleaastasest sünnipäevapeost kujunenud vastasseis kultuuriministeeriumi ning oma etendustega üle maailma laineid löönud teatri vahel.

Hiljutises raadiointervjuus ütles Von Krahli teatri juht Peeter Jalakas, et kultuuriminister Raivo Palmaru on nende majas käinud kellelegi küll üht ordenit kaela riputamas, ent teatrietenduse vaatamise eesmärgil pole skandaalne valitsusliige Rataskaevu tänavale siiani teed leidnud.

Ei löö maaslamajat

Ärgu saadagu minust valesti aru. Palmaru ajaleheveergudel materdamist ei hinda enam keegi mingiks eriliseks väljakutseks. Kultuuriministeeriumi formaalselt (ja kuuldavasti mitte enam väga kaua) kamandavast mehest on avalikus ruumis kujunenud omamoodi maaslamaja, kelle tagumist on raske pidada heaks tooniks. Seda enam, et ministeeriumis võtab kuupalka välja terve hulk nõunikke. Nende seas ka teatrikunsti eest vastutav Tõnu Lensment, kes ei jäta ühtki siinset uuslavastust vahele ja on seetõttu oluliselt pädevam Krahlile antud lubadustest taganemise kohta selgitusi jagama.

Ja ometi. Kui välisministri töökohustuste hulka kuulub välisriikides käimine ja haridusminister peab koole külastama, siis äkki ei jookseks kultuuriministril üks väike teatrikülastus mööda külgi maha? Eriti sellesse teatrisse, mille surmaotsusele ta kohe alla hakkab kirjutama.

Mõistagi on väljapressimisena käsitletavas olukorras Krahl versus kultuuriministeerium viimasel keeruline järele anda. Aga see ei tohiks pooltteist tundi hea teatrikunsti seltsis ju takistada?

Härra Palmaru, lähme teatrisse! Ma teen Teile pileti välja. Julgen soovitada “Hamleteid“. Shakespeare, teate küll. Eksistentsiaalsete küsimustega tegelev noor Taani prints, kindlasti mäletate. Käsitletakse huvitavaid teemasid: võim, armastus, reetmine jne. Avardab maailmapilti, uskuge mind. Ei ole igav ega midagi, s... ja kartulisalatiga ka ei loobita. Isegi nalja saab. Tõmbab pinged maha ja nii. Meeletu publikumenu tõttu tehakse mõned lisaetendused. Pileteid on raske saada, aga ma usun, et mul õnnestub mõni välja lunida. Pärast arutame nähtut. Kuidas jääb?