MIHKEL RAUD: Tagasi munadeta raadio juurde?
Eesti Raadio noorteprogrammi Raadio 2 kuulajate jalgealusest trotuaarist rebiti möödunud nädalal üks priske munakivi välja ning reaktsioonid Vaiko Epliku eemaldamisele teravmeelsest ja ainsast attitude’iga hommikuprogrammist siinsetel eetrisagedustel ületasid oma intensiivsuselt ilmselt kõigi ootused – Raadio 2 kodulehte ummistasid nördinud kommentaarid, leheveerud kubisesid teravustest ilmselgelt rumala otsuse aadressil ning isegi aasta filmikriitikute lemmikuks kuulutatud “Tühiranna” meeskond pühendas osa oma tänukõnest “eheda, isikliku suhtumisega ja siiralt tehtud kultuuri mis tahes avaldumisvormide tõrjumisele reitinguid ettekäändeks tuues”, nimetades ER-i juhtkonna otsust “kultuuri mõrvaks” ja “lubamatuks kuriteoks”.
Tagasi keskpärasusse
Loomulikult võib väita, et taas kord teeb mingi sõpruskond sääsest elevanti ning suures plaanis ei muuda ühe või teise saatejuhi hilisemale eetriajale manööverdamine mitte midagi. Tõsi mis tõsi. Suvalise kommertsjaama hommikusõu meeskonna muutused ületavad uudiskünnise parimal juhul kohalike lehtede võrguversioonide meelelahutusosakonnas.
Kuid vaatamata täispöördeil töötavale anonüümset isikupäratust kultiveerivale kommertsmasinale on vähemalt üks noorele kuulajale suunatud raadio-programm omandanud teatava kultuurilise tähenduse. Ja nüüd, mil ER-i juhtkond on seda napilt tekkida jõudnud tähendust endale ilmselt aru andmata lammutama asunud, on vihastunud kuulaja märgiks sellest, et inimesele teisel pool eetrit läheb terava mõtlemise ja ütlemisega raadio korda. Ta ei pruugi olla arvulises enamuses, kuid kuulajana on ta seda lojaalsem. Erakordselt lühinägelik on arvata, et ta kõnnitee kadumist jalge alt tähele ei pane. Paneb, ja tegelikult peaks ER-i juhatus selle üle ainult rõõmu tundma.
Mul on kõnealuse kanali kaastöötajana keeruline pureda kätt, mis mind toidab. Kuid ma olen reklaamivaba ning kommertsraadiole alternatiivi pakkuva avalikku teenust osutava ringhäälingu fänn.
End siiani laitmatu administraatori ja mõistliku kolleegina näidanud ER-i juhatuse esimehe otsus allüksuse juhist ehk Raadio 2 peatoimetajast üle astudes ainuisikuliselt programmi tegema hakata viitab sellele, et saabumas on järjekordne muutuste aeg avalik-õiguslikus noorteraadios. Intelligentse ja verbaalselt võimeka saatejuhi vallandamine ei kõnele suunast elitaarsema ja veelgi enam kommertsraadio keskpärasusest eristuda püüdva programmi poole. Ilmselt üritatakse sõjas kuulajate pärast hakata enam sarnanema konkurentidega – vähem mõningaid kuulajaid häirida võivaid arvamusi ja hoiakut ning rohkem pretensioonitut positiivsust. See aeg on Raadio 2-s juba korra olnud. Ja just seda tuli praegune ER-i juhtkond – kui mu mälu mind ei peta – lõpetama.
