Kodumaal kütab kirgi üha süvenev muinasaja kalmete ja matmiskohtade rüüste metallidetektoritega. Erinevalt Titanicust ei paikne need esemed ja muistsete esivanemate jäänused tavaliselt sügavamal kui 30 cm. Kuna tegemist on peamiselt rauaaja matustega 500 eKr – 13 saj pKr, siis valdavalt on neis põletatud ehk kremeeritud säilmed.

Kunagise memme ja taadi kohta saadav info on seega ainult esemeline. Esemete eemaldamine sellisest muistisest hävitab peaaegu viimasegi info sel ajal elanud esivanemate kohta. Mati Mandel iseloomustab seda tegevust ilmekalt oma EE artiklis. Lisaksin ainult niipalju, et põletusmatuste puhul ei jää pärast „hauarüüstet” isegi võimalust nentida, et siin või seal on midagi olnud. Ajalugu ja kombed on lihtsalt minema pühitud.