Erik Aru Foto: Tiit Blaat

Sagedamini saab avalöögiks mõni televisiooni poliitikasaade. Mõni ajab nii segast ja enesele vasturääkivat juttu, et sellest näib võimatu mingitki mõistlikku iva välja imeda. Aga pärast ikka keegi Facebookis kommenteerib, et too viimane olla olnud ainus, kes suutis jääda väärikaks ja näidata, kuidas asjad tegelikult on. Suurelt jaolt patravad omavahel ühe poole esindajad ja patsutavad üksteisele õlale või laidavad vastaspoolt, kuidas too enda margi täis tegi.

Olen vahel imestanud, mida peaks „oma” tegema, et tema allajäämist tunnistataks. Kahtlustan, et vastasele kätega kallaleminek või otse-eetris oksendamine ei läheks arvesse – küllap selleski leitaks teise poole süüd. Nii mõnigi avalikkuses esineja on sellest juba aru saanud ja edastab sõnumeid peaasjalikult omadele.

Avalehele
8 Kommentaari