Kõrgharidusosakonna peaekspert Allan Padar:

Erivajadustega üliõpilaste õppes osalemise abistamisel on oluline riigi, kõrgkooli ja üliõpilase ühine pingutus. Ministeeriumi ja ülikoolide vahelistes halduslepingutes on kokku lepitud, et ülikoolide ülesanne on tagada juurdepääsuvõimalused kõrgharidusõppes osalemiseks ning pöörata tähelepanu ka erivajadustega õppijate võimaluste laiendamisele.

Haridus- ja teadusministeerium on koostöös kõrgkoolide ja partneritega valmis otsima võimalusi (sealhulgas keeletehnoloogia võimaluste kasutamine), mis aitaks erivajadustega üliõpilased paremini õppesse kaasata.

Kindlasti on vajalik on pidev infovahetus üliõpilase ja õppeasutuse vahel, et kool oleks kursis üliõpilase erivajadusega ning oskaks teda aidata, lähtuvalt tema vajadusest.

Riiklik stipendium

Erivajadustega üliõpilastel on võimalik taotleda riiklikku stipendiumi, mille suurus on vastavalt puude liigile ja raskusastmele 60-510 eurot kuus. Erivajadustega üliõpilaste stipendiumide maksmist korraldab ministeeriumi haldusalas tegutsev Sihtasutus Archimedes. Varem toimus stipendiumi maksmine kuupõhiselt, kuid hiljutise otsuse kohaselt on alates sellest õppeaastast võimalus maksta stipendium semestripõhiselt, kui üliõpilane seda vajab. Täpsema info saamiseks peaks üliõpilane pöörduma Archimedesesse.

Ülikooliseadusega on erivajadustega üliõpilaste õpingute toetamiseks loodud mitmed erisused. Õppeasutustel on õigus kehtestada üliõpilase erivajadusest tulenevalt erinevad sisseastumise nõuded. Kui keskmise, raske või sügava puudega üliõpilane ei täida tasuta õppimiseks kehtestatud nõudeid (õpib täiskoormusega õppekaval, mille õppekeel on eesti keel, ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu), ei ole õppeasutusel õigust üliõpilaselt nõuda õppekulude hüvitamist. Keskmise, raske või sügava puudega üliõpilasel on õigus täita õppekava ka akadeemilisel puhkusel viibides.

--

Tartu Ülikooli kommentaar

Tartu Ülikooli õppekorraldus- ja kvaliteeditalituse juhataja Ülle Hendrikson:

Tartu Ülikool saab erivajadusega üliõpilastele vastu tulla peamiselt õppimistingimuste kohandamisega. Näiteks saavad õppejõud teha erisusi õppetöö toimumise viisides. Ülikoolil rahalisi vahendeid üliõpilastele toetuse maksmiseks ei ole.

Erivajadustega üliõpilaste hulk Tartu Ülikoolis kasvab (eelmisel õppeaastal oli 112 üliõpilast) ning nende vajadused on väga erinevad. Rahalisi vahendeid kõikide soovitud lisateenuste pakkumiseks ülikoolidel piisavalt pole, kuid õppejõududega saab läbi rääkida, mil määral on võimalik aine läbimise protsessi vastavalt üliõpilase võimalustele kohandada. Selliselt saab oluliselt vähendada ka viipekeele tõlke teenuse vajadust.

Kindlasti julgustame erivajadusega üliõpilasi pöörduma Tartu Ülikooli üliõpilasnõustajate poole õppeosakonnas, kes aitavad nii õpingute planeerimise kui õppimise protsessis.

Tartu Ülikool nõustub, et toetused erivajadusega üliõpilastele (erivajadusega üliõpilase stipendium, Tartu linna tõlketeenuse toetus 3 tundi kuus, puudetoetus) ei kata kulutusi piisavas mahus. Ülikoolil on plaanis arutada võimalusi erivajadusega üliõpilaste toetamiseks oktoobri alguses toimuval kohtumisel Haridus- ja teadusministeeriumi esindajatega.

Keeleseaduses nimetatud eestikeelse asjaajamise õigus ülikooliharidusele omandamisele siiski ei laiene.