Praegu on moes liikuda, tervislikult toituda, ka oma vaimse tervise eest hoolitseda. Terviseteemalisi artikleid ja raamatuid on vist lugenud igaüks ja õnneks on kõigile kättesaadav ka suur hulk adekvaatset terviseinfot. Teisisõnu, Eesti inimesed on üsna terviseteadlikud.

Ometi on meie hulgas järjest rohkem neid, kes põevad mõnda kroonilist haigust.

Mis mulje teile jätab selline pilt Eesti lähitulevikust? Kroonilise haige, näiteks diabeeti ja hüpertooniatõbe põdeva 60-aastase patsiendi telefoni tuleb teade, et tõenäoliselt saavad ta ravimid varsti otsa. Mobiiliäpp küsib seepeale, kas ta soovib tellida perearstikeskuselt uue retsepti. Patsient vastab jaatavalt.

Ühtlasi selgub rakenduse kaudu, et on käes tema iga-aastane vereanalüüside aeg, ja talle pakutakse võimalust perearstikeskusega ühendust võtta ja visiidi aeg kokku leppida. Kui retseptid on valmis, tuleb patsiendile selle kohta teade ja ühtlasi küsimus, kas ta soovib tellida ravimid mõnest netiapteegist. Võib-olla toob kuller need kojugi.

Miks ei võiks Eesti e-tervisele läheneda niimoodi? Meie e-tervise kuulsus levib üle maailma, kuid samal ajal on see seni väga arstikeskne – kui sedagi – ning ligipääs enda ja lähedaste infole ebamugav.

Kui retseptid on valmis, tuleb patsiendile teade ja ühtlasi küsimus, kas ta soovib tellida ravimid mõnest netiapteegist. Võib-olla toob kuller need kojugi.

Tundub elementaarne, et inimene saab ka ise kasutada digilahendusi, mis annavad kiiresti ülevaate tema tervisest. Seda ülevaadet peab olema lihtne hoomata, inimene peab saama oma andmeid sortida, analüüsida ja miks mitte edasi saata. Hõlbus ühendus meditsiiniasutuse ja apteegiga tundub enesestmõistetav.

Oma tervise hoidmine ja kroonilise haiguse jälgimine tuleb teha inimestele lihtsaks ja aidata neil oma tervise eest rohkem vastutada. Selleks on vaja kasutajale mugavaid lahendusi.

Nutikas abi isale-emale


Võtkem teine oluline teema: laste kasvatamine. Kui veel pool sajandit tagasi peeti kõige olulisemaks seda, et lastel oleksid riided seljas, katus pea kohal ja kõht täis, siis praegu on see suur kunst. Lastevanemate ootused on väga suured. Laste kasvamist ja arengut on teadlased palju ja põhjalikult uurinud ja püüdnud võimalikult täpselt kirjeldada, milline on normaalse arenguga laps.

Emad ja isad püüavad teha kõik selleks, et nende laps oleks terve, tark, tubli ja rõõmus, vastaks kõikidele normidele ja isegi ületaks neid. Meedikud aitavad laste kasvu ja arengut jälgida päris esimestest päevadest alates. Esimesel eluaastal käib laps mitu korda perearsti ja pereõe juures visiidil.

Arst või õde sisestab mõõtmise ja läbivaatuse tulemused arvutisse ja saadab need digilukku. Mõnel visiidil last ka vaktsineeritakse, needki andmed saadetakse digilukku. Arst jagab nõuandeid – vahel nahahoolduse, vahel unerežiimi kohta — ning soovitab, millist toitu lapsele pakkuda.

Arsti või õe nõuanded ununevad kergesti. Paberilipik või raamatuke, kuhu on märgitud pikkus, kehakaal ja pea ümbermõõt, kipub kaduma.

Kui lapsevanemal oleks kasutada digilooga seotud äpp või üdisemalt veebikeskkond, saaks ta võsukese kasvamisel ja arengul hoopis nutikamalt silma peal hoida, sünnist alates või miks mitte juba raseduse algusest.

Lapse ema või isa teeb pärast arsti juures käiku äpi lahti, vaatab, milline on tema lapse kasvukõver, mida peaks selles vanuses laps sööma ja mida oskama jne. Ta näeb, mille vastu last vaktsineeriti ning milline võiks olla selle kõrvaltoime ja kuidas laps sel juhul käituks. Ta näeb arsti antud soovitusi ja tehtud tähelepanekuid. Kirjas on ka järgmise visiidi aeg – loomulikult kalendris ja koos meeldetuletusega.

Algoritmid, mille najal selline lahendus toimiks, on tegelikult juba peaaegu olemas – need saab luua laste tervisekontrolli uue juhendi alusel, mis loodetavasti kinnitatakse selle aasta jooksul.

E-tervisel on aeg hakata kasutama digilahendusi, mis oleksid intuitiivsed ja kaasaksid inimese oma tervist jälgima ja hoidma.

Kirjeldatud digilahendused peaksid ideaalis suutma digiloost andmeid pärida. Peale selle võiksid inimesed soovi korral ka ise andmeid sisestada. Võib-olla soovib lapsevanem sinna panna lapse pildi või video või pidada päevikut tema tegevuse kohta? Seda loomulikult digilukku ei salvestataks.

Või näiteks soovib seesama artikli alguses kirjeldatud diabeetik kehakaalu alandada – kaalunumbreid sisestades saab ta mugavalt jälgida, kas kehakaal tõuseb või langeb. Või sisestab hoopis kodus mõõdetud veresuhkru väärtused, mida saab vajaduse korral jagada ka meedikuga.

Meie e-tervise süsteem on suurepärane ja me ei kujuta oma elu selleta ettegi (millal sina viimati arstilt paberretsepti said?). Ent e-tervisel on aeg hakata kasutama digilahendusi, mis oleksid intuitiivsed ja kaasaksid inimese oma tervist jälgima ja hoidma.