Üsna analoogilisi seisukohavõtte, mis toonitasid erinevaid majanduslikke aspekte, maksupoliitikat, inimlikke tundeid, aktsiise või mõne ministri personaaliat oli veelgi selgemini esitatud opositsioonierakondade juhtivpoliitikute sõnavõttudes. Tähelepanuväärne oli veel asjaolu, et toonilt olid need sõnavõtud varieeruvad: raudpoldilikud otseütlemised, häbi - või kahjutundele apelleerivad mõtteavaldused või siis endiste valitsuste täppishäälestamise aegu meenutavad nostalgitsemised.  Jäin mõtlema, et kuidas peaks selles olukorras reageerima vasakule kalduvate vaadetega kodanik.