Rauno Vinni Foto: erakogu

Vene rahvajutus peab kütt Andrei tsaaritütrega naitumiseks toime tulema keerulise ülesandega: mine sinna – ei tea, kuhu –, tee seda – ei tea, mida! Muinasjutus saab jahimees muidugi sellega hakkama ja leiab õnne. Kuid elu pole muinasjutt ja nii ebamääraselt sõnastatud ülesandega pole midagi peale hakata. Eesti riigireform on olnud nagu kütt Andrei võimatu missioon: teeotsi on palju, aga mets on tihe ja silmapiiri (ehk eesmärki) ei paista. Sestap korraldati 14. aprillil parlamendis riigireformi kui olulise tähtsusega riikliku küsimuse (OTRK) arutelu.

Riigireformil olid aastaid mõned jutlustajad ja jüngrid, kes arutasid isekeskis ideid ja kinnitasid oma usku muutuste vajalikkusse. Tegelikkuses reformiti riiki n-ö alt üles: ministeeriumid ja riigiasutused uuendasid ennast ise. Keskse suunamiseta on riigireform saanud legendiks, millest igal muinasjutuvestjal on oma tõlgendus. Siin näiteks mõeldakse riigireformi all kohaliku omavalitsuse reformi ehk haldusreformi ja keskvalitsuse tasandi reformi ehk riigivalitsemise reformi pluss parlamendidemokraatia remonti. Mõni teine sisustaks riigireformi mõiste ehk mõnda muud moodi.

Avalehele
17 Kommentaari