Foto: Anni Õnneleid

Esmaspäev 19.10

Näikse, et Eesti pole ei sügavalt õigeusklik maa ega ka katoliiklik, kuid erinevatel põhjustel arutatakse aastal 2020, kas raseduse katkestamine peaks olema lubatud ja mida arvab sel teemal piibel. Selles diskussioonis lõi esmaspäevase paberlehe veergudel ja portaalis kaasa kirjamees ning endine ajakirjanik Olev Remsu („Abortide kaitseks. Ärge tantsige teiste meeleheitel”).

oa-tomm: „Aga Remsu võtku ise oma nõuannet kuulda ja ärgu tantsigu kellegi jaoks väga valusal teemal! Lugupeetud arvamusliidri jaoks pole vahet kas teemaks on abordid, rahvuslus, elukorraldus Venemaal või kommunaalprobleemid Alma Atas- tema jaoks näib olevat põhiline, et täita eesti arvamusmaastikul eetrit. Kuid väga sageli tal nende asjade kohta midagi öelda pole, sest puudub vastav pädevus nende teemade kommenteerimisel. Ka toimetajad võiksid rohkem ajalehtedes mõelda sellele, et müra on igapäeva elus palju ja arvamusmaastikku ei ole vaja müraga veelgi enam prügistada. Või kui mitte, siis võiksid seda teha lehejuhid ja omanikud. Remsult on ainsad head mõtteavaldused teemadel, millega tal mingi kokkupuude on elus olnud, näiteks mulle meeldib, mida autor on kirjutanud karskusest ja viinast. Muu on kahjuks tõesti paljas grafomaania.”

Doktor Liiv: „Oeh. Raske on sellist sõnasalatit kommenteerida. Aga alustada võiks sellest, et kogu artikli lähtealus on vale: miks üldse otsida religioonist ja Piiblist kui meil on viimased kolmsada aastat olemas läänemaailmas asi nagu teadus. Abordi-teemalised bioeetika vaidlused on ammu vaieldud ja ka vastavad teadmised inimkehast olemas. Piibli järgi elati aegadel kui neid polnud. Remsu poolt lahtisest uksest sissemurdmine ja mul on tunne, et antud autor avaldab kõikvõimalikel teemadel oma arvamust vaid isikliku hääle kõla kuulmise pärast.”

Teisipäev 20.10

Teisipäeval lõppes Eesti üks mitmest sambasaagast. Ei, Vabaduse väljakul olev tšehhi klaasipuhujate tehtud sammas vajab remonti ka edaspidi, kuid sel päeval tuli Riigikohtu otsus, et kohus teise samba vaidlustes õiguslikku vastuolu ja õigusnormide valesti tõlgendamist ei näe. Kolumnist Villu Zirnask tõi oma arvamusloos välja, et kohus tõlgendab vanaduspõlve kui ettenähtavat vaesusriski („Jätke nüüd kõik meelde, et vanadus koos sellest tuleneva abivajadusega on selgelt ette nähtav sotsiaalne risk”). Kommentaatorid olid temaga üldiselt päri ja leidsid, et kogu Eesti elu on üks suur risk, mis loomade peal testimata enne inimkatsetele üle minemist.

Donnerwetter: „Pensionäride toimetuleku eest peab eelkõige hoolitsema riik, kellele on nad kogu elu makse maksnud.”

käpiku-ints: „Midagi head meid ei oota, kui praegu tagab riik selle, et pensionär päris nälga ei sure ja alla riigi poolt kehtestatud vaesuspiiri peale töölt lahkumist ei lange, ehkki ootab surma vaesuses, kui pole elu jooksul ise pensionisammast endale ehitanud, siis nüüd kui mõnekümne aasta pärast meie rahvastikupüramiid kummuli pöördub ei suuda valitsus enam sedagi garnteerida. Kui just Tallinna lahest ei leita gaasivarud ning Eestist ei saa Põhjamaade Katar.”

üksraudsaarjalgvärav: „Egas midagi, eesti rahval tuleb uuesti minna üle naturaalmajandusele, soetada sajaruudune aialapp ja panna kevadel maha juurikad ning kartulid. Mingist riiklikust pensionist ei maksa tulevikus unistada ja mingitest sammastest ka. Nõukaaja realiteet tuleb järgmise põlvkonna vältel vähemalt ellujäämise osas tagasi.”

Kolmapäev 21.10

Kesknädalal tegeles märgatav osa Eesti poliitikutest ja arvamusliidritest sellega, et vaieldi Mart Helme väljaütlemise üle, kuhu peaksid jooksma homod ning selle üle kuhu astuma peaks Mart Helme. Kriis lõppes peale lõputuid konsultatsioone ja koosolekuid Jüri Ratase saalomonliku otsusega: keegi ei astu kuhugi ja keegi ei jookse kuhugi. Jüri Ratase kauane paarismängija Tanel Kiik, leidis selle kohta, et EKRE juhid peaksid öeldut kahetsema („Tanel Kiik: valitsuskriisi lahendamisel on esimene samm see, et EKRE juhid tunnistavad oma vigu”). Tänaseks teame, et mitte keegi ei kahetse mitte midagi. Kuid riigikogu liige Raimond Kaljulaid soovitas kahetsejate ringi oluliselt laiendada.

Raimond Kaljulaid: „Tegelikult peaks hoopis Tanel Kiik, Jüri Ratas, Mailis Reps, Mihhail Kõlvart ja teised EKRE valitsusse kaasamise välja mõelnud ja selle ellu viinud poliitikud tunnistama oma vigu ja võtma Eestile tekitatud kahju eest vastutuse. EKRE vaated ja väärtused ei ole muutunud. Nad ju teadsid, kellega koostööleppe sõlmivad. Ja samuti peab vabandama Keskerakonna valijate eest, kellele erakonna esimees kinnitas, et päris kindlasti Keskerakond EKRE-ga valitsust ei moodusta.”

Neljapäev 22.10

Maailmas otsitakse koroonavaktsiini. Praegu on töös üle 150 vastava ravimiarenduse ja kümmekond on jõudnud juba katsefaasi. Teistehulgas ka venelaste Gamaleja Instituudi vaktsiin, mille osas on palju kahtlusi ja mille kohta ERR-i Venemaa korrespondent Anton Aleksejev kirjutas oma kommentaari, mis ilmus EPL-i paberlehes ja arvamusportaalis („Venemaa koroonavaktsiin – väga efektiivne elevantidevastane pulber”). Kommentaariumis ütles sõna sekka ka legendaarne punkar ning riigikogu liige Tarmo Kruusimäe, keda ei jäta Venemaa teemad külmaks.

Tarmo Kruusimäe: „Antonilt hea ja vahetu lugemine. MIs aga puudutab vaktsiini või mida iganes agiilseid lahendusi, siis siin tasub alati olla tugevalt skeptiline. Esimese hooga ei meenu, mitte ühtegi töötavat lahendust. Seega, patsiendi tervis on patsiendi enda teha. Mask pähe ja seep kätte, küll me välja veame. Olgem hoitud.”

Reede 23.10

Terve nädala tekitasid Eesti ühiskonnas poleemikat EKRE poliitikute homoseksualismi-teemalised mõtteavaldused. Otsa tegi lahti juba möödunud nädalal siseminister ning erakonna „frontman” Mart Helme ning ka endine telediktor ja riigikogu liige Urmas Reitelmann jätkas teemat sel reededel. See tõi kaasa palju reaktsioone. Teiste hulgas kirjutas Eesti LGBT ühingu huvikaitseeksperdi Aili Kala avaliku kirja peaminister Jüri Ratasele, mis ilmus EPL-i arvamusportaalis („Sinu jaoks on kriis läbi, aga meie elame selles iga päev, kuni võimul on valitsus, kes võtab meilt kodus turvatunde”). Sel teemal avaldas kommentaariumis oma arvamuse ühiskonnategelane Sergei Metlev.

Sergei Metlev: „Päris huvitav on see, kui kõvasti erinevad Saksamaast itta jäävate maade konservatiivsete erakondade vaated nende lääne mõttekaaslastest. Suurbritannia konservatiividele ei ole homod juba ammu enam teema, nagu ka Saksa CDU-le - mõlemas riigis on lubatud abielluda kahel täiskasvanul isikul. Prantsuse rahvuspopulistlik poliitik Marine Le Pen hoopis avalikult kaitseb samasoolisi (eeskätt moslemite eest, loomulikult). Trump ei kaasa seda teemat enda retoorikasse ja määrab vabalt olulisele ametipositsioonile geimeest.

Miks siis siinpool "Berliini müüri" on olukord teisiti? Vastus peitub ilmselt selles, et lääne riikide konservatiivsed liikumised on läbinud pika teekonna ning jõudnud põhimõttelisele arusaamisele, et homode küsimus, ka abieluga seoses, on isikuvabaduste kaitsevööndi küsimus.
Isikuvabaduste austamine on konservatiivse mõttelaadi tuumas. Selle protsessi juurde kuulus ka kuni 1980. aastate alguseni mõnedes lääne riikides praktiseeritud homode karistamise hukka mõistmine ja kannatanutelt andeks palumine (näiteks Briti kuninganna tegi seda avalikult).

Jah, see pole alati nii olnud. 18. sajandi silmapaistev Briti konservatiiv Edmund Burke poleks ilmselt sooneutraalse abieluga kunagi leppinud, samas see sama Burk on toonud elegantselt välja, et konservatiiv ei poolda muutusi kuni need ei ole päriselt vajalikud ja õigustatud. Ilmselt seda mõtet järgides loobusid lääne konservatiivid homoteema ekspluateerimisest ja lõpuks lasid probleemi õiguskorras ka ära lahendada. Tulemus on see, et nendel erakondadel on osaliselt ka samasooliste toetus ning nende ridades on silmapaistvaid ja andekaid inimesi, kes on juhuslikult geid või lesbid. Seksuaalne orientatsioon on seal jälle eraelu küsimus ja riik lihtsalt annab inimestele õiguslikke garantiisid.

Lõpuks kõik taandub selles debatis valikule, kas me tahame tõlgendada isikuvabadusi lääne- või idapäraselt. Lääne-ida küsimus pidi olema lahendatud juba 1992. aastal, ent tuleb välja, et riiklik vabadus ja head põhiseadus ei ole veel kõik - vabaduse austamine peab tekkima ka kodaniku südames, kultuurikiht peab saama paksemaks. Me oleme lääne osa, kahtlemata, ja see määrab uute põlvede suhtumist samasoolistesse. Muutused tulevad kindlasti, need on vältimatud ja ükski Eesti erakond ei suuda seda kultuurilist süvatrendi takistada.„