NÄDAL KOMMENTAARIUMIS | „Lihtsalt üle hakkab viskama see koroonavärk...“

Nädal kommentaariumis on uus rubriik, mis peegeldab nädalasündmusi ja arenguid läbi Delfi kommentaariumi.

Esmaspäev 5.10

Vilja Kiisler käsitles oma kommentaaris „Ärgem toitkem deemoneid” eesti väljaannete arvamustoimetuste töö kitsaskohti.

Hans H Luik: „Vilja tekst on pisut sumbuurne, sest mul ei ole selge, kellele ja millisel koosolekul peaks arvamustoimetused põhjendama arvamusvabadust kui sellist. Kas see vajab põhjendamist üldse? Ma ei ole selle peale nõnda mõelnud, pean tunnistama.Vilja jutt on lihtsalt Vilja jutt, kas pole. Alati tähelepanuväärne, alati diskutiivne.”

Teisipäev 6.10

Sel sügisel on Delfi kommentaariumites ikka kaasa löönud ka erinevate elualade spetsialistid ning sedapuhku kommenteeris terve päeva koroonauudiseid doktor Karmen Joller, kes pidas kommentaatoritega maha tõsise diskussiooni artikli „Väikestelt lastelt maskikandmise nõudmine on absurd!” all.

Jessauul: „Absurd on see raha, mis ettevõtted nimega "Perearst" Haigekassalt sisse kasseerivad. Isegi koroona proovi pealt peavad ka nemad teenima (saatekiri!). See kõik on raske absurd! Millal see prassimine lõpetatakse?”

Karmen Joller: „Perearstide ja haigekassa vahel on leping, milles on kõik hinnad äärmise täpsusega kokku lepitud, st perearstid ei "kasseeri sisse", vaid esitavad haigekassale arve kokkulepitud summas. Mis puutub saatekirja koroonatestile, siis perearst saatekirja väljastamiselt ei teeni küll mitte midagi, koroonatesti puhul ka ei kuluta. Kuna koroonatestiga, nii nagu iga analüüsiga pole kõik päris must-valge, on haigekassa ja terviseametiga kokku lepitud kindlad kriteeriumid – selleks, et koroonatest annaks kõige õigema tulemuse. Näiteks inimestel, kellel sümptomeid ei ole, annab koroonatest harva positiivse tulemuse isegi siis, kui inimene tegelikult viirust kannab.
Perearstide huvi on ikkagi kõik haiged inimesed üles leida ja neile vajalikku abi anda.“

Kommentaar: „Lihtsalt üle hakkab viskama see koroonavärk. Egas inimesed nii rumalad ka ei ole, et mitte millestki aru ei saa. Praegu on igas hädas süüdi koroona, kui köha siis koroona, kui peavalu, siis on tingimata koroona, kui neuroloogiline viga küljes, siis jälle koroona. Oled ehk kuulnud ühte rahvatarkust kuidas karjapoiss kogu aeg kisas: hunt tuleb, hunt tuleb. Algul jooksid kõik karjapoisile appi karja hundi eest kaitsma, kuid siis selgus, et mingit hunti ei olegi. Kuid ükskord tuligi hunt ja kuigi karjapoiss kisas kogu kõrist: "Hunt, hunt", ei tulnud enam mitte keegi talle appi. Sama lugu on ka selle koroonaga juba. Aga kui Jollerit kommenteerida, siis see tädi kinnitas alles kevadel, et koroona ei ole midagi muud kui ainult meedia poolt tekitatud paanika. Olles tutvunud poliitilise olukorraga, ta muidugi muutis oma avalike esinemiste sisu. Kuidas on võimalik sellist tädi arstina usaldada?”

Karmen Joller: „Ma ei ole kunagi pidanud koroonapandeemiat meediast tekitatud paanikaks, kuid olen tõesti arvamusel ja olen seda siiani, et meedia, aga eriti sotsiaalmeedia on suhtumist COVID-19 haigusse väga oluliselt mõjutanud.

Minu avalike esinemiste sisu muutus vastavalt sellele, millised teaduslikud andmed järk-järgult ilmnesid. Ja tegelikult oli ja on siiani suur julgus püüda avalikkusele selgitada seda, mida on väga raske seletada, aidata luua korda kaoses. Kõik arstid, kes eriti pandeemia alguses sõna võtsid, et inimesi aidata ja toetada, said kogeda kiusamist, mõnitamist, alandamist, solvanguid. Väga mitmetel, ka minul oli soov hoopis peitu pugeda ja lihtsalt oma igapäevase tööga tegeleda. Samas tuli väga palju tänusõnu, tänukirju, inimesed tulid ka tänaval juurde aitäh ütlema - see andis jällegi jõudu otsustada jätkata, sest ma sain aru, et inimestele on seda vaja. Sama on rääkinud ka kõik teised avalikkuse ees esinenud kolleegid.

Ja tädi olen ma tõepoolest, kahele fantastilisele noorele inimesele ;)

Arstina usaldavad mind umbes 2000 patsiente, hoolimata paljudest sooviavaldustest rohkem nimistusse ei mahu.

Teile, anonüümsele kommentaatorile aga soovin rõõmu ja rahu ja head tervist!”

Kolmapäev 7.10

Transpordiekspert Hannes Luts kirjutas EPL-i veergudel, et Eesti on ainus Euroopa riik, mis ei taha autotranspordile alternatiive ja eelkõige kaupade ning reisijate vedu raudteel arendada („Mis probleemi me neljarajaliste maanteedega enda arvates lahendame?„). Kommenteerijate enamik oli raudtee ning Rail Balticu arendamise suhtes kriitiline, kuid leidus piisavalt ka neid, kes autoriga nõustusid.

põlluaasa vuntsid: „Aga mis pagana Rail Balticast eesti poliitikud räägivad? Võtku eeskuju poolakatest – esmalt tehti korralikud autostradad ja alles nüüd kui need projektid on valmis hakatakse raudteed ajakohastama. Meil vabandage väga, eelistatakse ravida hambaid, läbi ühe pimeda koha. Olgu kõige pealt normaalne kiirtee Tallinn-Riia ja seejärel ehitage tõesti kas või raudtee Istanbulini kui raha üle jääb.”

L: „Kuidas need inimesed siis koju peaksid saama üle eesti, kui neil autosid poleks. Bussiliiklus on ju haruldaselt hõre. Teiseks, jõudku maailma rikkad autotootjad nii kaugele, et autod oleksid odavad ja ökoloogilised. Köögikombaini laadsed praktilised esemed mitte mingi luksuskaup, mille omamiseks peab aastaid orjama. Ja usun ma jee, et kaubavedu läheb rongide peale. Pigem ikka laevade peale. Üleüldse, kaupade risträhklemine peaks poole vähemaks jääma. Pole vaja nii palju tarbida. Kanadast joogivett vedada...Ökoloogiline oleks koha peal toota kõike eluks vajalikku, mitte vedada ristirästi kuskile Hiinasse ja tagasi.”

Kaitseliidu mees: „Väga on tarvis saada raudteede võrk korda. Hannes Lutsuga nõus. Aga mitte ainult reisijate ja kaupade veoks, vaid tuleb mõelda riigikaitsele. Kuidas peaks abi Eestini jõudma kui idast kallale tullakse. Ainult raudtee. Aga hetkel on meie raudteede võrk nii amortiseerunud, et artikkel 5 ja selle realiseerimine on paras mula. Reaalsuses pole seda võimalik ju teha kuni normaalset raudteed pole.”

Neljapäev 8.10

Eestis on vastukaja leidnud Moskvas Aleksandr Djukovi kirjutatud raamat „Residendid teatavad”, mis heidab halba valgust Jaan Tõnissonile. Djukovi kritiseerisid näiteks nii Sergei Metlev kui ka Magnus Ilmjärv. Riigikogu liige ja ajaloolane Jaak Valge leidis EPL-is avaldatud aravusloos „Venemaa ajaloopropaganda langes tagasi nõukogude aja tasemele”, et Djukov pole midagi tõestanud ja tema kirjutised on puhas propaganda. Ka kommenteerijad jäid üldiselt sellele arvamusele, et Djukovi kirjutatule ei peaks tähelepanu pöörama ning seda afišeerima.

Postiljon Pärnust: „Aga kes on üldse Djukov? NSV Liidu fännklubi esindaja, autorina alaline allikas Ukraina laimamiseks ja üks figuure (koos Novorosega), kelle poole selles osalejad pöörduvad. Kirjutanud raamatuid tänamatutest baltlastest ja kurjast Banderast. Selle eest armastavad kommunistid ja suurvene imperialistid Djukovit meeletult ning liberaalid, „fošistid” ja ukrainlased teda vihkavad.
Milleks üldse sellise tegelase loomingut üleüldse säärase tõsidusega meie meedias arutada?”

poolikvladimir: „Jah, Tõnisson käis nõukogude saatkonnas ja ajas seal igasugust pada – see on fakt. Kuid kui oleks olnud paberid, mis tõendanuks Tõnissoni värbamist, siis pole kahtlust, et Pagari tänava seltsimehed oleksid need Lauva Revolutsiooni ajal mõne oma käepikenduse abil Rahva Hääles või Edasis avaldanud. Leedus näiteks pandi kogu kompra, mis oli Sajudise kui ka iseseisvusaja tegelaste kohta KGB-l olemas 1988-1991 mängu ning nii mõnegi kohta tuli palju piinlikku välja. Aga kui seda polnud, siis võib arvata, et vähemalt agendisüüdistuste osas on Tõnisson prillikivi.”

Reede 9.10

Reformierakondlane Kristen Michal kritiseeris Tallinna linnajuhte transpordikorralduse tõttu („Tallinna juhid, saage aru, et eesmärk ei ole mitte tiitel, vaid pealinn, mis on tiitli vääriline"), talle vastas kommentaariumis EKRE liige Peeter Ernits.

Peeter Ernits: „Jutud sellest, kuidas Tallinnast saab Euroopa roheline pealinn, on toredad. Bioloogia tean ma omast kogemusest, et siin on palju rohelust ja kõikvõimalikke haruldusi. Kuid see on vaid pool toest. Inimesena kogen ma paraku midagi muud. kinnisvaraarendus trügib jõuliselt rohelappidele peale. Iga viimane kui rohelapp ehitatakse täis. Eriti hull on pilt Kalamajas. Mõni kuu ja järjekordne majade vaheline lapike on täis ehitatud. Aga seal võinuks paar puud kasvama jätta, paar pinki nende vahele sättida, purskkaevust ei maksa unistadagi Vana Euroopa paljude linnade kogemusest viiks ka Tallinn õppida.Ja autod ei pea samuti linna valitsema.”