SEKRETÄR (kabinetti sisenedes): Kas see olete teie? Kas te teate ka, et Hiina riigi esindus on väga mures, et mis teil siin nõmedas riigis toimub?

KALLO (ehmunult): Mis siin toimub? Mina ei tea midagi, meie oleme korralikud! Kui vaja on, võin kohe dokumendid ära süüa!

SEKRETÄR: Mingid teie dolbajoobid on soovinud õnne separatisti ja kontrrevolutsionääri dalai-laama 85 aasta juubeliks! Kaua oleme tal ja teil elada lasknud, liiga kaua!

KALLO (kiiresti paristades): Oo, parteikäsilane ja kõigeväärne! Siin on jah mingid peast soojad hipid, kes selle toime panid! Räägitakse, et nad tantsivad ka alasti ümber täiskuu, ega meie siis selles süüdi ole! Meie süsteem on kohe selline lombakas, et seltsimees esimees ei saa kedagi hukata, vaid kahjurlik element tuleb ära kuulata.

SEKRETÄR (käratades): Teil peaks riiklikul tasemel selge olema, kes on see davailaama. Oranžis kitlis mööda maailma tuikuv vanamees. Nagu teetööline! Kas te lasete iga oranžis kitlis teetöölise sõbrad kuhugi avalikku kohta mölisema, ma küsin?

KALLO: Oi, auväärsus, meie ei lase neid kuhugi, aga demokraatia on selline, ega minagi sellest aru saa! See on puhas lääne vandenõu! Ma ise olen selle vastu täiest hingest võidelnud, kord ostsin rootslastelt vana Volvo-romu, riigikogul lasin veel kinni maksta, jõin ennast täis ja lääne käsilaste kukutamise nimel sõitsin sellega viiele teisele lääne autole otsa! Kõik selleks, et Rootsi kapitali mõnitada, et kapitalismi kukutada! Aga ajad on rasked. Vabad inimesed oleks mind peaaegu kinni pannud!

"Meie süsteem on kohe selline lombakas, et seltsimees esimees ei saa kedagi hukata, vaid kahjurlik element tuleb ära kuulata."

SEKRETÄR (veidi rahunenult): Hea küll, joome nüüd selle terviseks lonksukese siiditeed. Meie seltsimeeste ühtsus peab olema vankumatu. Ega te taha ju ometi, et teie uksele koputaks minu otsene ülemus, saatkonna 41. sekretär?

KALLO: Oi, seda küll ei sooviks, kõrgeauline! (Nuusib ettevaatlikult teed.) Kas see on päriselt siidist?

SEKRETÄR: Siidist ikka, oo lääne partner, kellele ma võin kohe tunneli ehitada!

KALLO (murelikult): Kuhu?

SEKRETÄR (joviaalselt): Ükskõik kuhu! Ärge kartke! Ehitame selle tunneli mitte teie sisse, vaid kasvõi Soome! Saame näidata Hiina tagasihoidlikku abiheasoovlikkust.

KALLO (rõõmustades): Oi, see on hea, et mind ei puurita! Aga kas te selle Volvo maksate kinni, millega ma kapitalistlikke liiklusvahendeid hävitasin?

SEKRETÄR (suuremeelselt): Võtke kasvõi miljon rubla! Ja siin on teile ka mobiiltelefon!

KALLO: Misasi?

SEKRETÄR: Tehnoloogia! Meie omad mõtlesid välja. Kõik mõtlesime meie välja, justnagu Popov mõtles välja raadio! Meil Hiinas on püssirohi ja kompass ja – palun väga! – see seebikarbitaoline asi. Pange oma pea siia külge ja te kuulete minu käske edaspidi mitme meetri tagant!

KALLO (aukartlikult): Oo, kõige aulisem, mis te nüüd?

SEKRETÄR: Näete, vajutage seda nuppu ja kohe kuuletegi mind. Ma lähen mitu meetrit eemale ja annan mingi käsu. See on 5G!

KALLO (pabistades): Jah, sihukest imeasja pole veel näinud!

SEKRETÄR (röögib telefoni): Nii. Nüüd! Kas kuulete mind?

KALLO (hämmingus): Jah, teie kõrgeausus!

SEKRETÄR: Minge kohe ja tehke pressiteade, et Sven Grünberg on värdjas!

KALLO (ehmunult ja maamehelikult): Kuda seda nii äkki saab?

SEKRETÄR: Selle jaoks on arvuti ja internet. Meie Hiinas leiutasime. Aga seda tuleb õppida, selle jaoks on eraldi lepingut ka vaja. Te peate kirjutama alla paberile, et teie välisminister on persevest.

KALLO (halisedes): Mul ei ole paberit ja pastakat kaasas, ekstsellents!

SEKRETÄR (rahustavalt): Selle jaoks on ID-kaart ja selle lugeja. Meie, hiinlased, leiutasime. Võin välja kirjutada!

(Ukse eest möödub samal ajal Henn Põlluaas, kelle nägu muutub üha kollasemaks ja silmad tõmbuvad pilukile.)

* Andrus Kivirähk puhkab juuli lõpuni, seni asendavad teda teised autorid.