Nafta hind tõuseb. Kes kõrgemast nafta hinnast võidab ja kes kaotab?

Nafta kõrgem hind, mis väljendub ka bensiini kõrgemas hinnas, näitab seda, et maailma majandusel läheb hästi ja nõudlus suureneb. Tarbijale on see muidugi ebameeldiv, sest nii kütuse kui ka toasooja hind kerkib. Ent kindlasti on neid, kes nafta kallinemisest otseselt võidavad. Kokkuvõttes: kaotus nafta kallinemisest on Eestile väiksem kui võit, mille annab meile maailmamajanduse hea seis.

See, kui nafta muutub kallimaks, jagab riikide vahel rikkust ümber naftatarbijatelt tootjatele. Eesti on tarbija, seega meie majandus pigem kaotab sellest. Eesti kaotus on aga väiksem kui enamikus Euroopa Liidu riikides, sest meil on ka selliseid ettevõtteid, mis nafta kallinemisest võidavad.

See, kas nafta hind jääbki nii kõrgeks või mitte, sõltub peamiselt kahest tegurist: traditsiooniliste tootjate valmidusest toodangut suurendada ja alternatiivse nafta tootjate investeeringuvalmidusest. Mõtlen nende all näiteks põlevkiviõli tootjaid.

Kui nafta kallineb, võivad nemad hakata oma toodangut rohkem pakkuma, mispeale traditsioonilised tootjad hakkavad hinda alla lööma, hinnatõus pidurdub või pöördub isegi languseks.

Elu kallineb, sest kütuse osa kuludes on tuntav

Inimesed tunnevad nafta kallinemist omal nahal selle kaudu, et kütuse hind tõuseb ja kommunaalarved suurenevad. Möödunud aastal moodustasid autokütused tarbimiskuludest ligikaudu 5% ja majapidamisenergia (sh elekter, küte jms) 7%. Seega moodustavad kütused keskmise eestlase tarbimiskuludest üle kümnendiku.

Kütus maksab tanklates rohkem kui mõne aasta eest ja seda hoolimata sellest, et nafta hinnatase on dollarites endiselt palju madalam kui mõni aasta tagasi.