Selle asemel et elada rõõmsalt ja täisväärtuslikult, on ohvrite enesehinnang ja -usk pikaajalise süsteemse psühholoogilise ja sellele tihtipeale järgneva füüsilise vägivalla tõttu sedavõrd pärsitud, et ühiskond jääb nende inimeste panusest väga suurel määral ilma. Nende inimeste elu jääb elamata, kui nad abi ei küsi ja kui neid ei aidata.