Eile sai 70-aastaseks Eesti Näitlejate Liidu auliige, teenekas ja kauaaegne Vanemuise näitlejanna Milvi Koidu. Ilma mingite teatrikoolitunnistusteta ilmus ta 1958 Endla lavale, kohe sära ja isikupäraga, võimelisena mängima kõigis lavazhanrides. See tõestus eriti Vanemuises 1961–85: sügavtraagiline Virgilia Shakespeare i "Coriolanuses", Brechti/Weilli "Kolmekrossiooperi" Kõrtsi-Jenny, säravalt laulev ja tantsiv Carmen Hadzhijevi operetis "Kuuba – mu arm", sõna- ja mõttejõulised Tambergi "Kuupaisteoratooriumi" Naine, Milleri "Saalemi nõidade" Elisabeth, Lutsu "Tagahoovi" Tatjana.

Ent eriline ja tähenduslik oli Milvi Koidu sõnakunstnikuna. Tasub vaid meenutada juubilari "Alverianat" 1973, selle ülimat menu ja suure sõnakultuuri väge. Sedavõrd suurt, et poetess Betty Alver tuli ise osa võtma, ilmudes avalikkuse ette esmakordselt pärast abikaasa Heiti Talviku vägivaldset represseerimist. Austusest Milvi Koidu kui interpreedi vastu.