Nemad tahavad saada rektoriks
Peeter Kreitzberg: riigikogus napib väljakutset
•• Peeter Kreitzberg, kandideerite korraga järgmisse riigikokku ja Tallinna ülikooli rektoriks. Kelleks te siis tegelikult saada tahate?
Rektoriks. Aga pärast 28. jaanuari nime enam valimisnimekirjast maha tõmmata ei saa. Ettepanek rektoriks kandideerida tuli hilja, detsembris. Olen varem sellistele ettepanekutele ei öelnud. Nüüd tulid pühad vahele, jäin mõttesse. Ja ongi tekkinud olukord, et kandideerin kahte kohta korraga.
•• Nii et olete valmis parlamendist taanduma?
Jah. Rektori ametiaeg algab mais. Päeval, kui peaksin astuma rektoriametisse, lahkun nii riigikogust kui ka erakonnast. Rektoril ei sobi olla erakonna liige. Ülikoolis ei tohi tekkida kahtlust, et aetakse erakonna asju.
•• Mis teid rektoriks kandideerima ajendas?
Olen olnud kaksteist aastat riigikogus, akadeemilisel tööl pea 30 aastat. Riigikogus napib hetki, kus saab kasutada oma kvalifikatsiooni. Poliitiliste kokkulepete elluviimisel pole palju momente, mis eeldaks ettevalmistust – muidu ei saaks ju poliitikas kaasa lüüa noored ja kogemusteta inimesed. Olen olnud haridusminister, tahan hariduse juurde tagasi minna ja rakendada selleks kogu oma jõu.
•• Mida ära teha tahaksite?
Probleeme on palju. TLÜ on läinud ekstensiivse arengu teed, liitunud on õigusakadeemia, humanitaarinstituut, ajalooinstituut. Praegu on ülikoolis 19 instituuti ja viis kolledžit. Suhteliselt väikestel institutsioonidel on suur autonoomia, mis on iseenesest hea. Kui selline keeruline moodustis on vähe aega koos eksisteerinud, siis on probleem selle kõige integreerimisega, et instituutide huvidest saaksid kokku ülikooli huvid ja aineid õpetaksid parimad õppejõud, ükskõik kus nad ka pole.
•• Millisena näete Tallinna ülikooli nišši?
Regionaalse kõrgkoolina Põhja-Eesti ja Tallinna jaoks. Suur eelis on asukoht, mis tõmbab inimesi kodu- ja välismaalt. Kõrgkooli valikul on kodulähedus põhitegur: elamine võõras kohas on väga kallis. Tallinna ülikooli ähvardab demograafiline madalseis vähem kui teisi. Peaksime looma rohkem ingliskeelseid õppekavasid ja hakkama haridust eksportima – SRÜ riikidesse, Aasiasse.
Osalus Eesti hariduspoliitikas peaks kasvama. Tartu ülikool on olnud kõrgharidusalases seadusloomes üliaktiivne, mida ei saa öelda TLÜ kohta.
•• Mis on suurimad kõrgharidusprobleemid?
Esiteks, andekate noorte massiline siirdumine välismaale bakalaureuseõppesse. Arvatakse, et kes ei pääse välismaale, pole päris tasemel. Teisalt loodetakse valget laeva välisõppejõudude näol. Peame tõstma doktorandi staatust ja sotsiaalseid tagatisi, et akadeemiliselt andekaimad tuleksid doktorantuuri ja oleks tagatud professorite järelkasv. Praegune „noored välja ja õppejõud sisse” tee pole jätkusuutlik.
TLÜ-s peaks suurendama teadus- ja arendustegevuse osa, et kaasa rääkida Tallinna linna planeerimisel, keskkonnakaitses, koolivõrgu ülesehitamisel.
•• Kas erialade dubleerimine on mõttekas?
Mõnedel juhtudel mitte. Aga kõik ülikoolid on ka regionaalsed kõrgkoolid. Kas peaksime kõik jõuga koondama Tartusse? On öeldud, et kaotame TLÜ üldse ära. Aga siis ei lähe paljud andekad Tallinnast õppima mitte Tartusse, vaid hoopis Helsingisse.
•• Millise hinnangu annate senisele rektorile Rein Rauale?
Ta on teinud mitmeid asju väga hästi: pannud suurema rõhu teadustegevusele, kvaliteedile, viinud läbi struktuurireformi, kasvatanud välissuhete osakaalu.
•• Mida arvate haridusministri ideest lõpetada tasuline vastuvõtt?
Seda on raske tõsiselt võtta. Kõigepealt tegi Lukas ettepaneku minna kõrghariduses järelmaksu peale, kuu aega hiljem hakkas rääkima tasuta kõrgharidusest. Sellel ideel on mitu miinust.
EL-is tuleb kõigi liikmesmaade õppijaid kohelda võrdselt – raske on ette kujutada, et eestikeelsed õppekavad saaksid olla tasuta, ingliskeelsed mitte. Mina ei keelaks ülikooli pääsu nendele, kes ei pääse konkursiga õppima, aga ise hirmsasti tahaksid. Aga vastuvõtul tuleks olla karmim.
Tudengid, kes õpivad riiklikel kohtadel ja kel pole mahajäämust, peaksid saama õppetoetust. Tasuta õppekoht on vaid pool asja, on ka elamis- ja transpordikulud. Õppetoetused tuleks muuta vajaduspõhiseks. See ei ole normaalne, kui 30–40% tudengeist kukub ülikoolist välja.
•• Millal viimati auditooriumi ees seisite?
Eile (teisipäeval – toim). Lugesin TLÜ-s koolijuhtide täiendusõppe kursust. Rektorina ei näe ma enda rolli mitte esiteadlasena, vaid inimesena, kes püüab luua parimad tingimused õppe- ja teadustööks.
Tiit Land: rohkem tuleks panustada õpetajakoolitusse
•• Matemaatika ja loodusteaduste instituudi direktor Tiit Land, mis oleksid teie põhilised eesmärgid rektoriametis?
Tallinna ülikool on olnud siiamaani suur liitumisprojekt. Kõige olulisem on nüüd kvaliteedi tagamine nii õppe-, teadus- kui ka loomealal. Ülikooli tunnustatakse ikkagi kvaliteedi ja ekspertiisi kaudu. Oluline on jõuda stabiilsesse perioodi, et me säilitaksime ja parandaksime oma positsiooni kõrgharidusmaastikul. Meil on tähtis roll Põhja-Eesti ülikoolina.
•• Kas idee, et Tallinna ülikool oleks esmajoones õppeülikool, Tartu ülikool teadusülikool, tundub teile võõras?
Minule ei meeldi see õppe- ja teadustöö vastandamine. Kuidas saab ülikoolis anda kvaliteetset õpet, kui ei tehta teadustööd? Õppejõududel on teadustöö tegemise kohustus ja teadustöötajatel õppetöö tegemise kohustus. Kui me neid lahutame, siis me enam ei räägi ülikoolist, me räägime ehk kolledžist. Minu üks olulisi eesmärke rektorina on teadus- ja arendustegevuse osakaalu suurendamine ülikoolis.
•• Mitmeid alasid õpetatakse mitmes kohas. Kas Eestis on vaja erialade dubleerimist vähendada?
Kindlasti on vaja dubleerimist vähendada, aga seda on vaja vähendada mõistlikult. Me ei tohiks läheneda nii, et Lõuna-Eestis koolitatakse juriste, järelikult Tallinnas pole seda vaja teha. Kui vaadata ka rahvastiku jaotumist, siis Põhja-Eestis ja Harjumaal elab väga suur hulk inimesi. Sundkorras pole võimalik saata kõiki tudengeid ühte kohta õppima, olgu see Tartus või Tallinnas. Kui me Tallinnast võtame ära pooled nendest erialadest, mida õpetatakse ka Tartus, siis me piirame oluliselt tudengite õppimisvõimalusi. Suuremas linnas on ka rohkem võimalusi, ka töökohtade leidmiseks. See pole hea, kui tudengid palju töötavad, aga õppelaenud ja sotsiaalsed garantiid on väga madalad. Kõigil pole võimalik minna Tartusse õppima. Osa tudengeid läheb siis ju õppima mingit muud ala. Küll aga võiksid ülikoolid hakata tegema omavahel rohkem koostööd ühiste õppekavade, ühiste moodulite kaudu. See on praegu olematu sisuliselt, sest seda ei soosi rahastamissüsteem.
•• Mis võiksid olla need nišid, millele teie kool võiks panustada? Seni on humanitaar- ja sotsiaalvaldkond esiplaanil.
Jah, mahtude poolest on ta humanitaar-sotsiaalteaduste kallakuga, kuid meil on loomealad, on loodusteadused, on ka terviseteaduste ja spordi ning kasvatusteaduste instituudid. Selline on ka ajalooliselt olnud meie roll. Mina näen rektorina, et Tallinna ülikool panustaks rohkem õpetajakoolitusse. Kvaliteedi parandamine hariduses peab algama põhikoolist. Mina arvan ka edaspidi, et me ei pea ilmtingimata hoidma seda üliõpilaste arvu üleval. Kui meil on vähem tudengeid, siis saavad õppejõud nendega rohkem tegeleda.
•• Kas regionaalsetes kolledžites on võimalik anda head haridust?
Ma arvan, et on. Väga paljud pea-campus’e õppejõud teevad seal õppetööd. Tallinna ülikoolil on kaks kolledžit, üks on Haapsalus, teine Rakveres, ja need vahendavad pea-campus’e kogemust regioonides.
•• Räägime ka poliitikast. Praegu on enamik erakondi kinnitanud oma toetust tasuta kõrgharidusele. Kuidas teie praktikuna sellesse suhtute?
Tallinna ülikoolis on seis jämedalt pooleks, kes on tasuta, kes tasulistel kohtadel. Ma väga tervitaks seda, kui meil oleks tasuta õpe. Õppemaksud on päris kõrged ja selleks, et seda tasuda, peavad üliõpilased töötama. See omakorda mõjub kvaliteedile. Aga jätame loosungid kõrvale. Mina arvan, et see pole võimalik üleöö, kuid me peaksime liikuma sellises suunas, et tasulise õppe osakaal väheneks.
•• Kuidas iseloomustaksite oma konkurentide võimeid?
Mõlemad on hinnatud spetsialistid, mõlemad saaksid tööga hästi hakkama. Anu Toots on tunnustatud spetsialist politoloogia alal. Peeter Kreitzbergi puhul näen ma natuke ohtu ülikoolide politiseerimise suunas riigi poolt. Kui Peeter Kreitzberg valitakse, siis ma sooviksin, et ta oleks ikkagi ülikooli rektor, mitte poliitik. Mina olen poliitiliselt neutraalne, ei ole osalenud mingis poliitilises tegevuses.
•• Milline on seis teadusliku poole pealt?
Minu karjäär on klassikaline teadlase karjäär, kohe pärast Tartu ülikooli lõpetamist läksin doktorantuuri ja kaitsesin oma doktorikraadi Stockholmis. Ameerika Ühendriikides olin järeldoktorantuuris. Töötasin seejärel Rootsis teadlase ja õppejõuna. Minu teadustööd on andmebaasides kättesaadavad, mina ise ei peaks neile hinnangut andma. Teadlasena on minu kogemus ehk suurem võrreldes teiste kandidaatidega.
Anu Toots: ainult üks koolkond oleks halb
•• Riigiteaduste professor Anu Toots, mis oli selleks tõukeks, miks soostusite rektoriks kandideerima?
Eks tõukeid andis senine kogemus – ma olen olnud nii õppejõud kui ka erinevates otsustus- ja nõuandvates kogudes. Olen mitme kandi pealt seda ülikoolielu näinud ja nüüd on mul piisavalt teadmist, et seda paremaks teha.
•• Mille kallal kavatsete rektorina rohkem vaeva näha?
Üks liin on majasisese toimimise sujuvamaks muutmine, teine liin on seotud õppetöö kvaliteedi küsimustega. Väga palju räägitakse kõrghariduse kvaliteedist, aga kui küsida, mis asi see kvaliteet siis on, siis siin väga selget nägemust ühiskonnas veel pole. Arvan, et kõrghariduse kvaliteet ei saa piirduda vaid formaal-õiguslike miinimumkriteeriumidega nagu õppekavade hindamine ja teaduse evalveerimine.
•• Tallinna ülikool on seni paistnud rohkem silma humanitaar- ja sotsiaalsuunaga. Mida nüüd tugevdada kavatsete?
Plaan ongi tugevdada seda, mis juba tugev on. See tähendab ikkagi eeskätt humanitaar- ja sotsiaalvaldkonna tugevdamist, kindlasti ka õpetajakoolituse tugevdamist. Tuleb tugevdada olemasolevat kompetentsi, mitte luua üha uusi erialasid tühjale pinnale.
•• Tallinna ülikool on siiani rohkem laienenud, alles hiljaaegu hakati õigusteadust õpetama.
Jah, eks see oli eelmise perioodi põhiliin. Laieneda, teha uusi õppekavasid, ja ma arvan, et tol perioodil oli see vajalik, sest ühel korralikul ülikoolil peab kriitilist massi tudengite ja õppejõudude näol olema. Aga praegu, kus meil on umbes 10 000 üliõpilast ja üle 500 õppejõu, pole laienemine enam pakiliselt päevakorras.
•• Juurat õpetatakse Eestis mitmes paigas, kunste mitmes paigas, riigiteadust mitmes paigas. Te arvate, et Tallinna ülikool ei pea olema see esimene, kes teeb dubleerimise vältimiseks kärpe?
Ei, loomulikult ei pea. Kvaliteet peab olema otsustavaks nn dubleerimise küsimuses. Kärpida tuleb seda, mis on kõlbmatu. Aga kui riigiteadusi õpetatakse väga hästi Tartu ülikoolis, Tallinna tehnikaülikoolis ja Tallinna ülikoolis, siis pole see halb. Ainult üks koolkond on halb, tekib monopol. Kui me majanduses võitleme monopolide vastu, miks me siis arvame, et teaduses on monopol hea ja konkurents halb?
•• Mida te arvate mõttest, et Tallinna ülikool ei peaks olema teadus-, vaid esmajoones õppeülikool?
Tegelikult on see lahushoidmine juba läbikäidud tee – meil oli teaduste akadeemia oma instituutidega ja olid ülikoolid. Siis otsustati, et liidame teaduse ja õpetamise. Ma arvan, et ühes ülikoolis peab olema mõlemat, teadustöö peaks olema õppetööga senisest paremini seostatud.
•• Mis on teie eelised Tiit Landi ja Peeter Kreitzbergi ees?
Kreitzbergi ees on minu eelis apoliitilisus. Minu visioonis peaks ülikooli juhtima ikkagi akadeemiast tulnud inimene, kellel ei ole parteipoliitilist karjääri. Tiit Landi ees on minu eelis suurem nähtavus ühiskonnas ja suurem kogemus ülikooliväliste huvigruppidega suhtlemisel, olgu need siis erakonnad, äriringkonnad, kodanikuühiskonna inimesed või meedia.
•• On teil ka mingi suur eesmärk stiilis „viie rikkama hulka” või mõnda tabelisse jõudmine?
Ma ei võtaks väga tõsiselt maailmas tehtavaid ülikoolide edetabeleid, sest nad mõõdavad väga spetsiifilisi parameetreid, näiteks kas ülikoolist on keegi saanud Nobeli preemiaid. Oleks liigne utoopia panna Tallinna ülikooli arengukavasse kirja, et keegi meie ülikoolist saab Nobeli preemia. Kuid ma unistan küll sellest, et Tallinna ülikool on modernne ülikool, kuhu on tugev konkurss nii õppima kui ka tööle tulekuks ja kõigile meeldib selles koolis olla.
•• Kas peate realistlikuks, et ka loodusteaduste suund teie koolis tugevamalt välja arendataks?
Jah, ma pean seda realistlikuks küll, aga arvan, et nad ei saa arendada loodusteadusi kogu skaalal. See on ikkagi valdkond, mis nõuab laboritebaasi, ja see on kallis asi. Tuleb mõelda, mis on praegu nende tugevaim külg, ja sellega edasi minna.
•• On teil detailsemaid kavu, mis puudutavad välistudengite sissevoolu?
Ma ei tea, mida te peate silmas detailsema plaani all, kuid loomulikult on välistudengite olemasolu ühes ülikoolis väga oluline. See muudab õhkkonda, rikastab õppimist ja õpetamist. Viimased viis aastat on siin toonud häid arenguid. Kuid ma ei jaga seda optimismi, mis on Peeter Kreitzbergil, et hakkab tulema lausa välisüliõpilaste vool Indiast, Hiinast või Venemaalt.
