Foto: Shutterstock

Käes on jälle aastaaeg, kus kardulad saavad võetud ja lehed riisutud ning prouad ajavad omale läikivad puhvis sügismantlid selga ja kogu Eesti kultuuri koorekiht pöörab pilgud Rootsi poole, kust peaks tulema teade, et Nobeli kirjanduspreemia on lõpuks Eestisse tulnud. Vähemalt viimased 30 aastat on nii olnud. Kross ei jõudnud oma iga-aastast raudkindlat võimalust ära oodata, aga õnneks on meil seekord pingilt võtta Doris Kareva, Viivi Luik ja ankrumeheks keegi Kapp Linski.

Kross Krossiks ja Kapp Linskiks, aga ma ei saa aru, miks need Nobeli valijamehed annavad preemiaid igavale jurale? Maailmas on palju nauditavat kirjandust, mõned raamatud on isegi värvipiltide ja muusikaga. Ajakirjadest pole mõtet rääkidagi. Need on äärest ääreni täis poolalasti prouasid, häid artikleid ja šampooninäidiseid. Ma ei usu, et Hemingway raamatust saaks sellist mõnu kui Eesti Naisest.

« Avalehele 17 Kommentaari