Olev Remsu: Austria ja Eesti valimised näitasid, et poliitika on aruväline asi

Eestiga samal päeval toimusid valimised teiseski sümpaatses Euroopa väikeriigis Austrias. Parlamendivalimised. Austria on kunagise suure, Euroopat mitusada aastat nii vaimselt kui ka poliitiliselt juhtinud impeeriumi tilluke süda. Eesti oli ühe teise vägeva, ajaloos üksnes oma verisusega silma paistnud impeeriumi ääremaa.

Pärast Austria parlamendivalimisi tuleb tõdeda: riik on mitme manööverdamise järel mõneks ajaks paremale pööranud. Valimistel esimese ja teise koha võitnud parempoolne Rahvapartei ja äärmusparempoolne Vabaduspartei said kahe peale üle 58% häältest. Paistab, et kantsleriks saab Rahvapartei 31-aastane juht, karismaatiline ja pisut Martin Helmega sarnanev Sebastian Kurz ning välisministri koha hõivab usutavasti Vabaduspartei juht Heinz-Christian Strache.

Selline lahendus ohustab Euroopa ühtsust, eriti aga Venemaa-vastaseid sanktsioone. Tundub, et ühe langenud impeeriumi rusud ilmutavad sümpaatiat teise langenud impeeriumi vastu. Praeguse Venemaa kohta võib kindlalt öelda: orjad on leidnud endale peremehe. Kahju, kui sama hakkab kehtima Austriagi puhul.

Vabadusparteilased hõiskavad: pärast sotsiaaldemokraatia iket naaseb Euroopa oma parempoolsete juurte juurde. Miski pole valem kui see väide: tänapäeva Euroopa ideoloogilised juured on kristluses ning kristlus on läbi ja lõhki sotsiaaldemokraatlik õpetus.

Truud orjad ei taha midagi teada kaastundest, nemad ihkavad leivapala ainuüksi endale. Nii Rahvapartei kui ka Vabaduspartei hirmutavad austerlasi migrantide merega ja seesugusel populismil, tuleb nentida, on kuivamaariigis edu. Kui ajutine või kestev see amoraalne tähelend on, näitab tulevik. Vabaduspartei isegi protestib oma arvatava tulevase koalitsioonipartneri vastu, et see olevat kaaperdanud tema (populistliku) ideoloogia ja võidab niimoodi toetajaid. Kas nende vahel lööb lõkkele suurem tüli? Tahaks loota, ent elame-näeme.