Kujutlegem poliitikahuvilist, kes oleks viimased kolmveerand sajandit maganud õiglase und. Kui ta nüüd ärkaks, ei suudaks ta uskuda, et Saksamaa ja Prantsusmaa on sõbrad. „See on võimatu!” hüüataks ta.

Ent see on olnud võimalik ja on kõige ilusam asi praeguses Euroopas. Ent kahjuks hõõgub tüli tuha all edasi ja nii mõnigi hammas on verel. Euroopa Liidu lammutamine on siinjuures peitetegevus, omamoodi eufemism vana vimma jätkamiseks, isegi lõkkele puhumiseks.