Opositsiooni šanss: viia presidendivalimised II vooru

Need inimesed lihtsalt ei suuda kokku leppida, ütleb Vene majandusteadlane Vladislav Inozemtsev opositsiooni kohta.

●●

Kas eelmise nädala miitinguid Moskvas põhjustasid pelgalt duumavalimiste tulemuste võltsimised?

Konkreetselt muidugi provotseeris miitinguid valimistulemuste banaalne võltsimine. Kui võltsimised poleks olnud nii avalikud, siis vaevalt et nii suuri proteste oleks toimunud. Vähe oli enne valimisi neid, kes uskusid, et valimistulemused kutsuvad esile sellised protestid. Valimisi võltsiti massiliselt ju ka varem, aga keegi ei tulnud nii massiliselt välja. Ilmselt siin mängis oma rolli see, et mitte kunagi varem polnud hääletustulemuste vahe regiooniti nii suur. (Võimupartei Ühtse Venemaa toetus oli Jaroslavli oblasti 29 protsendist kuni Tšetšeenia 99 protsendini – J.P.). Kaks kõrvuti oblastit, aga üks hääletab võimupartei poolt 30 protsenti ja teine 60 protsenti! Kaks kõrvuti jaoskonda Moskvas, üks hääletab Ühtse Venemaa poolt 25 ja teine 90 protsenti! Ei saa ju nii olla, eks ole. See kõik raputas rahva üles.

●●

Mis järeldusi saab teha laupäeval toimunud suurimast meeleavaldusest Venemaal pärast 1993. aastat?

Rahvas tahab ausaid valimisi, kuid on täiesti selge, et võimudelt ei tule sellele mingit erilist reaktsiooni. Mitte midagi ei muutu: keegi ei hakka valimiste tulemusi muutma või hääli üle lugema. Selleks on võimudel kaalukad põhjused: kui nad tunnistaksid, et kuskil loeti hääli valesti, siis tekiks paratamatult küsimus, kes selle eest vastutab. Kui aga isegi 10–20 valimisjaoskondade juhti anda võltsimiste eest kohtu alla, siis võivad võimud kokku põrgata täiesti kontrollimatu olukorraga märtsis presidendivalimiste ajal. Valimisjaoskondade juhid hakkavad siis juba kartma, et nad võidakse samuti kohtu alla anda, ja võivad keelduda hääli lugemast, nii nagu vaja. Kõige tõenäolisem, et mõnele valimisjaoskonna juhile tehakse väike trahv.