See, kuidas oleme jõudnud tänaseni, ei vii meid enam edasi. Toimuma peab palju suurem muutus mõtteviisis, et säiliks see, mille üle oleme e-Eesti kõrval uhked ning mis osa meie identiteedist – Eestimaa puhas loodus, õhk, toit ja keskkond ja pärimuskultuur.

Tutvustame uhkusega turistidele, kui puhas on meie õhk ja kuidas 51% Eestimaa pindalast katab potentsiaalne mahe mets. Täna enam jutust ja kiitmisest ei piisa, sest mahe-Eesti mõtteviis on jäänud pigem üksikute indiviidide ja organisatsioonide unistuseks, mitte ühtseks visiooniks ja sihiks, mis ühendaks otsustajaid idee sisuliste edasikandjatega ja riigiga laiemalt.

Vajalik on hoogustada ja toetada siseriiklikku koostööd, et mõistaksime ühtmoodi, millised on meie võimalused rahvusvaheliselt maheriigina silma paista. Hoopis hädavajalikum on koondumine, et suudaksime suurel maailmaturul näidata enda võimsust ja võimekust maheriigina. Vormistatud mõtetest peavad saama reaalsed mõõdetava tulemusega tegevused. Luua on vaja süsteem, mille algseks platvormiks on juba loodud mahemajanduse tervikprogramm. See on riiklikult heaks kiidetud, aga seisab ometi riiulis.

Sertifitseeritud mahe tooraine ehk riiklikult kontrollitud toodete eksportijatena võiksime rinda pista maailma teiste suurtootjatega. Ometi oleme praegu olukorras, kus Eesti mahetoidutööstus peab importima toorainet sisse selle asemel, et seda osta kohalikelt mahetooraine tootjatelt.