Ilmselt sellepärast, et tegelikult ei ole Keskerakond lagunev erakond. Võib-olla ka sellepärast, et Keskerakonna esimees, vaatamata sellele, et ta kasutab kunstjalga, ei ole ei “vana” ega võimust ilma. Ja võib-olla ka sellepärast, et erakonna juhtimine ei ole hüsteeriliste tüdrukukeste, kogemusteta ahnitsejate ning suurvene šovinistide käes. Keskerakond on lihtsalt Eesti suurim ja poliitmaastiku kõige laiema esindusega erakond.

Keskerakonna liider on kogu taasiseseisvunud Eesti kõige populaarsem poliitik. Meie hulgas ei ole ka suurvene šoviniste ega russofoobe, erinevalt kõigist (ja rõhutan: kõigist!) teistest poliitilistest jõududest. Juba õiglus nõuab, et me kõigisse oma elanikesse suhtuksime ühtemoodi, rahvusest olenemata. Kuid lisaks peaks ka meeles pidama, et kui mõned rahvuse pärast hooletusse jäetakse, siis see tähendaks sisuliselt roheliste mehikeste kohalekutsumist. Eneseväärikus ei luba minul muidugi midagi ütelda „tüdrukukeste“ kohta, aga siin ma loodan, et faktid räägivad enda eest. Mineviku faktid ja oleviku faktid, tulevikust kõnelemata.

Keskerakonna siseuudistega ajalehekülgede täitmine omab hoopis teistsugust eesmärki. Iga klatšiveerg erakonnas toimunu kohta võtab ära ruumi sisuliselt arutelult Eesti poliitika ja tulevikuvisioonide kohta. See on aga rünnak demokraatia vastu, sest demokraatia saab toimida ainult siis, kui poliitika sisu üle vaieldakse. Sisulised arutelud poliitiliste sammude ja eesmärkide üle paraku aga demonstreeriksid kiiresti, et Keskerakond on muuhulgas ka erakond, kellel on ainsana iseseisev majandusprogramm, mis ei kopeeri pimesi iga Euroopa Komisjonist tulevat juhist.

Keskerakond on Eestis ainus jõud, kes seisab vastu neoliberalistlikule kasinuspoliitikatele, mida on maailmas umbes 1975. aastast (ja meie juures taasiseseisvumisest alates) kriitikata rakendatud ja mis praeguseks on kaasa toonud lugematu hulga inim- ja majanduskatastroofe. 2008. aasta majanduskriis, mis tõi kaasa väljarände, töötuse, mõistis väike-ettevõtjad virelema, mille tulemusena Eesti majandus ikka veel kiratseb, on kasinuspoliitilise läbikukkumise teinud kõigile nähtavaks. Pole ime, et kogu Euroopas kerkivad uued ideoloogiad ja uued poliitilised jõud, nagu näiteks Viie Tähe Liikumine Itaalias või Podemos Hispaanias, kõigist teistest kõnelemata.

Kui poleks Keskerakonda, oleks Eesti poliitiliselt kõige arenenumatest riikidest ära lõigatud ja paistaks kui mingi vanade, ohtlike ja kokkukukkunud ideoloogiate muuseum. Kui poleks Keskerakonda, siis võiksid Eesti elanikud valida ainult liberalismiga maitsestatud kasinuspoliitika või konservatismiga maitsestatud kasinuspoliitika vahel, nii nagu valitakse kirsimaitselist või tavalist Coca-Colat. Kasumi saab igal juhul aga üks rahvusvaheline kompanii nagu Eesti tänasest kasinuspoliitikast saab kasu kitsas majanduslik eliit. Keskerakond, ekspansiivse rahapoliitika, kaasava sotsiaalpoliitika ja kasvule suunatud maksupoliitikaga, pakub aga Coca-Cola asemel värsket ning puhast vett. Värske vesi on 21. sajandi majanduspoliitika, millel saab olla ainult üks eesmärk: parandada kõigi Eestis elavate inimeste elukvaliteeti. Keskerakondliku valitsuse majanduspoliitilist edu ei hakata mõõtma mitte eelarvetasakaalus ja tviitide hulgas, vaid Eesti inimeste eluea pikenemises ning haridus- ja tervisenäitajate parandamises – sest meie ei jäta maha mitte kedagi. Värske vesi on ka meie lähenemine poliitilisele elule: 21. sajandile kohaselt püüab Keskerakond haarata otsustamisse ja kõiki, kes seda soovivad. Seda ühelt poolt otseste mehhanismide kaudu, nagu referendumid või kohalike omavalitsuste tulubaasi suurendamine, mis lubab valdadel ja linnadel reaalselt oma poliitikat ellu viia ja ei jäta neid lihtsalt keskvalitsuse käepikenduseks. Teiselt poolt on aga Keskerakond alati meeles pidanud seda, et otsustamises osalemiseks on inimesel vaja, mitte ainult head tervist ja haridust, vaid ka vaba aega.

Täna teavad kõik, et Edgar Savisaar on nende vaadete ja põhimõtete garant. Teavad ka koalitsioonipartnerid, et Savisaare juhitav Keskerakond on küll valmis kompromissideks, aga meid ei saa kunagi manipuleerida tegema midagi nii, et meie poolt Eesti rahvale antud kaks põhilubadust – heaolu võimalikult suurele hulgale inimestest ja erinevate rahvuste kooseksisteerimine – kannataksid. Kuna kasinuspoliitiliselt aluselt on aga täna väga raske reaalselt argumenteerida, siis püütaksegi Keskerakonna esimeest (kuid mitte ainult teda!) lüüa teiste vahenditega. Isegi siis, kui demokraatia kannatab. Õnneks aga on poliitikas siiski ka midagi objektiivset. Ja see on valijate antud toetus. Sa kas suudad saada 40 000 häält või ei suuda, ja sinu ego suurus maksab siin vähe. Sa kas suudad Eesti inimesi veenda, et sinu plaan on parem või ei suuda. Muuhulgas, et panna populaarsust perspektiivi, siis arvestades rahvaarvu, 40 000 häält Eestis oleks 3 200 000 häält Saksamaal või 12 600 000 Ameerika Ühendriikides – need arvud iseloomustavad poliitikamaailma tippliidreid.

Riigid, kus seesuguseid liidreid ei ole, lõpetavad üldjuhul suurte probleemidega. Asjaolu, et Eestis on inimene, kes suudab tekitada nii suurt konsensust, on hea kogu Eestile, mitte ainult Keskerakonnale Eriti tänasel turbulentsel ja keerukal ajal. Mul on kahju, kui vihast, kadedusest või võimuihast ajendatuna püütakse seda konsensust lammutada.

Eesti huvides on täna lõpetada nii poliitika kui ka ajakirjanduse tegemine, mis jälgib ainult tahavaatepeeglist paistvat ning püüab meist kõigist teha lihtsalt Okupatsioonide muuseumi. Täna on Eestil võimalus päriselt elu muuta, asju muuta. Täna on võimalik nendel, kes usuvad end elus ja õnnelik olevat vaid siis, kui ka teised seda on, oma unistuste maailm päriselt teoks teha. Selleks tuleb lihtsalt lõpetada tagasivaatamine, tuleb lõpetada vanade vaimude kartmine ja asuda lahendama tänaseid probleeme tänastel viisidel.