Eelmise sajandi üheksakümnendatel veel mäletati, mis tunne on elada riigis, kus sinu emakeel on teisejärguline, oma riigi põhiseadusesse kirjutasime vähemuste kaitse sellise ebaõigluse eest. Paraku aga erakond, mis nimetab ennast liberaalseks, rahvusvähemustest ei hooli. Nemad valivad välja ainult lemmikvähemused, teisi võib rahus diskrimineerida. See muidugi pole aus demokraatlik poliitika, vaid autoritaarne favoriitidele privileegide jagamine. Vähemuste õigused eksisteerivad, kui kõiki vähemusi kaitstakse.

Kuidas selle keelega siis on?