Müncheni konverents on iga aastaga samm-sammult üha enam institutsionaliseerunud. Järjest suurema osa osalejatest moodustavad kõrged riigiametnikud - presidendid, peaministrid, ministrid. Ja et esindatud on paljud riigid, kelle hoiakud on tihti üksteisega risti vastupidised, siis vabamaks mõttevahetuseks ruumi paratamatult napib, sest ohutum on esitada riikide ametlikke seisukohti.

Konverentsi võimalus ajalukku jääda tekib juhul, kui keegi mõjukatest osalejatest on otsustanud Müncheni konverentsi valida kohaks, kus öelda välja midagi põhimõttelist ja olulist, mida seni pole teada antud.

Muidugi loob selline konverents ka võimaluse kahepoolseteks kohtumisteks eri riigijuhtide vahel ning antud korral näiteks USA uuel asepresidendil tuttavaks saada kolleegidega mujalt maailmast. See suhete hoidmise ja tugevdamise pool kahepoolsetel kohtumistel ongi täiendav lisaväärtus.