Viimase Soomes toimunud OSCE kohtumise kontekstis tekkinud pinget Vene-Soome suhetes seoses ELi sissesõidukeelu nimekirjas oleva Vene parlamendijuhi Narõškini mittelubamisega Helsingisse, on selle järellainetuses üritatud laiendada ka Eestile. Varjamatu sooviga Eesti ja Soome suhetesse pingekest tekitada. Nii lasti lendu väide, et justkui olnud Eesti see riik, kes Narõškini Soome-sõitu takistas, mistõttu nüüd kannatavad seetõttu Soome ja Vene suhted. Samuti olla justkui midagi sellist väitnud OSCE parlamentaarse assamblee juht Kanerva oma Moskva-visiidil. See väide lükati aga ümber.

Fakt on siiski see, et Narõškin on ELi sissesõidukeelu nimekirjas, mille on kehtestanud kõik ELi riigid koos vastuseks Venemaa agressioonile Ukrainas. Seega ei ole Venemaa poolt adekvaatne süüdistada Soomet ELi otsustest kinnipidamises ning segases püüdes tuua mängu veel ka Eesti, kes justkui oleks blokeerinud Vene parlamendijuhi Helsingisse mineku. See on lihtsalt näide, kuidas Venemaa üritab spinnida pinget Eesti ja Soome suhetesse, et Soome peab nüüd suhetes Venemaaga justkui Eesti tõttu kannatama.

See on värske kinnitus, et Eesti ja Soome erisuhe on meie ühisele naabrile häiriv. Seda enam peame ise seda väärtustama ja hoidma. Maailmas pole just palju riike, kus naabritevahelised suhted on palju enamat kui lihtsalt riikidevahelised suhted. Eesti ja Soome suhted on unikaalsed, kuid seda ei tohi võtta iseenesestmõistetavalt. Neisse tuleb pidevalt positiivselt panustada, sest on ka piiritaguseid jõude, kes sooviksid seda lõhkuda ning Eestit ja Soomet teineteise vastu välja mängida. Meie tarkus peab olema seda mitte juhtuda lasta ning ka ise hoiduda aeg-ajalt tühjast tüli tõstmast. Eesti ja Soome suhted on selleks liiga ainulaadsed ja väärtuslikud.