••Topeltkodakondsus on siiani Eestis olnud formaalselt välistatud, aga praktikas siiski piisavalt levinud. Teie ettepanek on seda ka formaalselt lubada?

Olgugi et seadused topeltkodakondsust justkui ei luba, siis tegelik olukord on see, et paljudel inimestel, kellel on sünnijärgne Eesti kodakondsus, on ka mingi muu riigi kodakondsus. See puudutab paljusid inimesi, kes on elanud suurtes väliseestlaste kogukondades Ameerikas, Kanadas, Austraalias. Seega, need inimesed, kes olid sunnitud lahkuma 1940. aastatel, ja nende järeltulijad. Neil on Eesti pass, aga neil on ka asukohariigi pass. Järjest rohkem on ka neid inimesi, kes on hilisemal ajal läinud välismaale elama, on Eesti kodanikud ja seal abiellunud, aga nende lapsed, kes nüüd sünnivad, on sünnijärgsed Eesti kodanikud, aga ühtlasi mingi teise riigi kodanikud. Valitseb olukord, kus tegelik elu on läinud pikkade sammudega edasi ega vasta sellele, mis on kirjas Eesti seadustes, et ei tohi olla peale Eesti kodakondsuse midagi muud. Kui keegi peaks hakkama uljalt seda seadust täitma, siis tekitaks see nendele inimestele palju probleeme. Mina ei saa küll aru, miks peaks olema Eesti riik huvitatud sellest, et lükata oma riigist eemale neid inimesi, kes on soovinud Eestiga sidet hoida Eesti passi omamise kaudu. Sünnijärgset kodakondsust pole ju võimalik niikuinii ära võtta, seega ei ole ka midagi, mis selle vastuolu praeguses seadustikus lõpetaks.

••Kas see vastuseisu ei tekita?

On olnud ka valearusaamu, nagu käiks jutt selle üle, et üldse lubada igasugust topeltkodakondsust. Ei, see ei ole minu mõte. Minu mõte puudutab ainult sünnijärgseid Eesti kodanikke, et neile seda lubada.

••Seda, et inimene oleks samal ajal Eesti ja Venemaa kodanik, tekib siis…?

Ainult siis, kui ta on sünnijärgne Eesti kodanik. Räägin ainult sünnijärgsetest kodanikest, mitte nendest, kes omandaksid kodakondsuse naturalisatsiooni korras (teevad eksami – toim). Naturalisatsiooni korras kodakondsuse saamisel peab inimene tõestama, et ta on loobunud teistest kodakondsustest. See on praegu nii ja las see jääb nii.

••Koalitsioon ei tarvitse seda päris ühtmoodi võtta.

Minu meelest on hea, et selle üle on hakatud arutlema. Tänapäevases maailmas ei loo Eesti kodanikud peret ainult teiste Eesti kodanikega, vaid ka mujal, neil sünnivad lapsed.

••Kas lojaalsuskonflikti nii ei teki? Eriti siis, kui riikide suhted pole kõige paremad?

Eks neid üksikjuhtumeid saab ikka välja tuua. Tegelikult ei muutu võrreldes praeguse seisuga eriti midagi. Ka praegu on nendel inimestel mitu kodakondsust, aga teatud seaduste valguses käituvad nad illegaalselt. Ma ei näe mingit kasu sellest, et panna näiteks Kanadas sündinud ja seal elavad eestlased, kelle vanemad sinna Eestist põgenesid, valiku ette, kas Eesti või Kanada kodakondsus. Suure tõenäosusega nad Eesti kodakondsusest loobukski.

••Palju selliseid inimesi olla võib, keda see puudutaks?

Kümneid tuhandeid on selliseid inimesi kindlasti.

••Topeltkodakondsust esineb teisteski riikides. Millised on nende riikide kogemused?

See on järjest levinum. Oleme seda varianti arutanud valitsuskabinetis ja ootame nüüd, et siseministeerium esitaks analüüsi, kas ja kuidas seda teha.