PÄEVA KÜSIMUS | Kuidas mõjub praegune metsamajandus keskkonnale?
Metsa majandamine on olemuselt keeruline, sest selles on alati huvide konflikt. Ühelt poolt on ärilised huvid ja teiselt poolt küsimus, mida me metsa all mõtleme. Kas see on ainult puidumass, mida me saame välja võtta ja saeveskitesse viia, või on ta midagi enamat. Eriti täna, kui keskkonnamuutused on suured ja meie enda negatiivne mõju keskkonnale hakkab meile ringiga tagasi jõudma.
Mets ei saa ju olla ainult puidumass, see on suur ökosüsteem, mida tuleb vaadata tervikuna. Keeruline on tõmmata piiri intensiivse metsamajandamise ja selle metsa vahel, mida vajame, selleks, et elurikkuse tervik püsiks ning meie enda tegevus saaks kompenseeritud. Kui aga metsades ringi käia, siis on väga raske uskuda, et see, mida tehakse, on mõistlik.
Olen nõus, et metsanduse praktikal on kindlasti mõju meie loodusele, nagu igal inimtegevustel on mõju meid ümbritsevale keskkonnale. Arvan, et näiteks turismil, põllumajandusel või linnastumisel on oluliselt suurem negatiivne keskkonnamõju kui metsandusel. Seetõttu on kummaline, et Eesti avalikkuses maalitakse metsandusest pilt, kui keskkonna peamisest ohuallikast, jättes aga arvestamata mitmed olulised aspektid. Näiteks globaalsed kliimamuutused, mis on tingitud inimkonna arvukuse kasvust, põllumajanduse oluliselt laialdasem keskkonnahäiring või metsloomaliikide arvukus ka majandusmetsades, ja tõsiasi, et erinevalt enamikest tööstusharudest, on just metsandusel pakkuda lahendus tänapäevastele probleemidele – kasvavad puud seovad aktiivselt süsinikku ja pikaealised puidust tooted toimivad süsinikupangana.
