PÄEVA KÜSIMUS | Kuidas päästa eestikeelne kõrgharidus?
Tartu ülikooli peahoone TÜ 100 tõrvikurongkäigu ajal. Soov eestikeelset kõrgharidust omandada on suur, kuid eriti magistriõppes pole selleks eriti valikuvõimalusi.
FOTO: Foto: Argo Ingver
Arno Kütt, Cleveron AS-i juhataja, ettekandes riigikogule
Tasuta eestikeelset kõrgharidust on võimalik ellu viia ka teistmoodi – niimoodi, et raha ei liigu koolide, vaid tudengite kaudu. Kõik õpped oleksid tasulised nii riiklikus kui ka erakõrgkoolis, tudengil on võimalik valida, millisesse kooli ta tahab minna, ja ta saab selleks võtta õppelaenu. Ja kui tudeng lõpetab kooli, jääb Eestisse tööle – kolmeks, viieks või mis iganes aastaks –, siis ta panustab sellega Eesti majandusse ja tema õppelaenu saab tühistada. Ja ta ongi saanud tasuta hariduse.
Martin Ehala, Tartu ülikooli emakeeleõpetuse professor, ettekandes riigikogule
Praegu tohib õppekava olla kas eesti keeles või inglise keeles. Peaksime kehtestama teistsuguse piirangu: bakalaureusetaseme õppekavast vähemalt 60% peaks olema eesti keeles ja magistritasemel 20%. Ingliskeelse õppe puhul oleks siis tagatud ka eestikeelne haridus. Välistudengitele, kes soovivad siduda oma tulevikku Eestiga ja leida siin tööd, peaks aga olema üks valikmoodul eesti keel. Kui nende eesti keel jääb olematuks, ei saa nad siin praktikal käia ega ka siia tööle jääda, sest valdav osa Eesti ettevõtteid töötab ikkagi eesti keeles.
Sigrid Västra, Eesti üliõpilaskondade liidu endine juht, ettekandes riigikogule
Ühe võimaliku lahendusena tooksin näiteks Rootsi, kus riik pakub terve aasta tasuta intensiivset keeleõpet välisüliõpilastele, kes soovivad rootsikeelsel õppekaval õppida. Sama süsteemi võiks rakendada ka meil. Tõenäoliselt kasvaks eestikeelsetel õppekavadel õppivate välisüliõpilaste hulk. Kui rääkida eestikeelse ja ingliskeelse õppe valikutest üliõpilaste seas, siis üliõpilastega peetud vestluste põhjal saan öelda, et soov eesti keeles kõrgharidust omandada on suur. Paraku puuduvad selleks tihti valikuvõimalused, eriti magistriõppes.