Martin Ehala, Tartu ülikooli emakeeleõpetuse professor, ettekandes riigikogule

Martin Ehala

Praegu tohib õppekava olla kas eesti keeles või inglise keeles. Peaksime kehtestama teistsuguse piirangu: bakalaureusetaseme õppekavast vähemalt 60% peaks olema eesti keeles ja magistritasemel 20%. Ingliskeelse õppe puhul oleks siis tagatud ka eestikeelne haridus. Välistudengitele, kes soovivad siduda oma tulevikku Eestiga ja leida siin tööd, peaks aga olema üks valikmoodul eesti keel. Kui nende eesti keel jääb olematuks, ei saa nad siin praktikal käia ega ka siia tööle jääda, sest valdav osa Eesti ettevõtteid töötab ikkagi eesti keeles.

Sigrid Västra, Eesti üliõpilaskondade liidu endine juht, ettekandes riigikogule

Sigrid Västra

Ühe võimaliku lahendusena tooksin näiteks Rootsi, kus riik pakub terve aasta tasuta intensiivset keeleõpet välisüliõpilastele, kes soovivad rootsikeelsel õppekaval õppida. Sama süsteemi võiks rakendada ka meil. Tõenäoliselt kasvaks eestikeelsetel õppekavadel õppivate välisüliõpilaste hulk. Kui rääkida eestikeelse ja ingliskeelse õppe valikutest üliõpilaste seas, siis üliõpilastega peetud vestluste põhjal saan öelda, et soov eesti keeles kõrgharidust omandada on suur. Paraku puuduvad selleks tihti valikuvõimalused, eriti magistriõppes.