PÄEVA TEEMA | Gaspar Šabad: Eesti põhiseadus on sekulaarse riigi alusdokument, mitte luterlaste või kellegi teise moraalitekst
Eile teatas Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop, et Jumala sõna on riigi vundamendist tähtsam (ERR, 07.10). Kuid vastava otsuse muuta põhiseadust võttis EELK kirikunõukogu vastu juba 23. septembril. Siin on mõningad (provotseerivad) ettepanekud valitsuserakondadele.
Läänemere kaldale Teherani ehitades riigikirikust kahjuks ei piisa. Parima kleptokraatia ja teokraatia kokteili saavutamine eeldab, et ka mõtted on õiged. Sõna jääb vabaks, kuni ta on oma. Vastavas suunas on juba astutud väga õigeid samme, ilma milleta kogu projekt kokku kukuks.
Põhiseadus käsitleb muidugi palju enamat näiteks kohtute, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja presidendi pädevusi. Kuna tegemist soovitusega, ei saa jätta välja toomata, et kõige mõistlikum oleks panna hääletusele põhiseaduse muudatuste pakett. Selle jõustumisel hüppame mitu jõudsat sammu edasi teel kristliku šariaadi tõotatud maale. Varasem praktika sõprusriikidest pakub erinevaid lahendusi.
Üheks valikutest on matkida Vladimir Putini poolt 2020. toimunud rahvaküsitlust lihtsa “Kas toetab Eesti Vabariigi Põhiseadusesse tehtavaid muudatusettepanekuid?” küsimusega. Alternatiivselt võib minna Viktor Orbani 2011. valitud teed, kinnitades muudatuste pakett Riigikogus.
