Foto: Sven Arbert

Kas me oleme mõelnud sellele, kuidas läheb tööturul meie emal või veel tegusas vormis vanaemal? Kas nende panust, pingutust ja kogemust hinnatakse vääriliselt? Kas nad on talendid, kelle pärast tööandjad võistlevad? Kas neid tunnustatakse tööl piisavalt? Kui isegi üks vastus neile küsimustele on eitav, siis näitab see, et tööturul ei ole asjad nii, nagu tegelikult olla võiksid.

Paljud üle 50-aastased naised on kogenud tööturul diskrimineerimist, mis on levinud probleem kogu maailmas. Nende naiste võimalused tööd leida, edutatud saada, tööandja korraldatud koolitustel osaleda ja tunnustust pälvida on nooremate kolleegidega võrreldes märksa kesisemad. Stereotüüpselt arvatakse, et nooremate kolleegidega võrreldes täidavad nad tööülesandeid, kohanevad uute asjadega ja õpivad aeglasemalt. Nende digioskusi ja võimet digimaailmaga kohaneda peetakse kesiseks. Samuti on levinud arvamus, et vanemad naised on tervise tõttu tööturul vähem konkurentsivõimelised.

Emade soojus ja elutarkus

Pean tunnistama, et aastaid tagasi noore inimesena tööturule astudes ei olnud ka mina sellest stereotüübist vaba. Esimese väärtusliku õppetunni sain ligi 20 aastat tagasi. Kunagise tööandja juhatus koosnes peamiselt norralastest ja olulistel tööreisidel olid neil tihtipeale kaasas isiklikud assistendid, et kõik kenasti sujuks. Ilmselt tuleb paljudel kohe silme ette pilt tüüpilisest assistendist või sekretärist – kindlasti noor ja peaks ikka hea välja nägema, eks?

« Avalehele 18 Kommentaari