Teadlane dr Mark Post sünteetilisest lihast tehtud burgeriga Foto: AFP/SCANPIX

80 aastat tagasi ootas Winston Churchill päeva, kui „pääseme terve kana kasvatamise absurdsusest pelgalt selleks, et süüa ära vaid rind või tiib, hakates neid osasid sobilikus keskkonnas eraldi kasvatama.” Churchill arvas, et see võiks aega võtta 50 aastat. Me ei ole sinna veel jõudnud, kuid esmaspäev märkis olulist verstaposti teel tulevikku, mida Churchill ette kujutas.

Ajaloolise hetke taga on Maastrichti ülikooli teadlane doktor Mark Post. Idee on lihtne: võtta kude lehmalt ja kasvatada seda toiteaine lahuses. See paljuneb ja lõpuks moodustab midagi, mis on rakk-rakult päris liha. Praktikas on muidugi vaja palju takistusi ületada. Steigi või kana rinnafilee kasvatamisest oleme veel kaugel. Esimene eesmärk oli kasvatada veiselihakotlet ja esmaspäeval toimunud maitsmisvoor pidi tõestama, et see on võimalik. Kotlet koosnes päris veiselihast. Kuid see liha ei olnud kunagi osa lehmast, kes pidi kannatama või toitu seedides metaani eritama.
Kas lihakasvatajad peaksid otsima uue elatusallika? Lõpuks võib-olla tõesti, kuid mitte veel. Laboris kasvatatud veiselihakotleti hind oli 250 000 eurot.

Kui teadlased ületavad esialgsed probleemid, ei ole põhjust, miks laboriliha ei võiks olla hinna poolest konkurentsivõimeline loomadelt saadud lihaga. Enamik täna müüdavast lihast tuleb loomadelt, kellele on söödetud vilja või sojaubasid. Sööta peab kasvatama ja transportima loomadeni, kes kasutavad seejärel toitaineid, et kasvatada luid ja muid osasid, mida inimesed ei söö. Toitainetest otse söödava lihani jõudmine tõotab suurt kokkuhoidu.

Lõpp loomade kannatustele

Kui on võimalik mõistliku hinnaga asendada loomadelt saadud liha laborilihaga, siis on selle tegemiseks olulised eetilised põhjused. Esimene neist on vähendada loomade kannatusi. Nagu julmuse, mida talusid tööhobused, vahetasid välja efektiivsed sisepõlemismootoriga kombainid, saab efektiivsema tootmisviisiga vähendada tänapäeva farmiloomade kannatusi.

Vaid kivist südamega inimesed ei tervitaks sellist tulemust. Kuid reaktsioon ei pea olema pelgalt emotsionaalne. Filosoofide hulgas, kes arutavad loomade kohtlemise eetika üle, on märkimisväärne konsensus, et suured loomafarmid rikuvad eetilisi põhimõtteid. Need ületavad meie oma liigi piirid. Isegi kõigutamatu konservatiiv Roger Scruton, kes on tuliselt toetanud koertega rebasejahti, kirjutas, et loomade heaolu tõeline moraalsus peaks algama eeldusest, et loomade massifarmid on valed.

Loomakasvatuse keskkonnamõju

Teine põhjus liha asendamiseks on keskkond. Loomade, eriti mäletsejate, liha toiduks kasvatamine soojendab meie planeeti ja panustab tulevikku, kus sajad miljonid inimesed võivad saada kliimapagulasteks. Kõige rohkem eritavad mäletsejad kariloomad toitu seedides atmosfääri metaani, mis on väga tugev kasvuhoonegaas. Laboriliha ei röhitse ega puhitse metaani. Samuti ei tooda see väljaheidet, mis muudab tarbetuks massifarmide reoveereservuaarid, mida on vaja sõnnikukoguse haldamiseks. Selle muutusega väheneks lämmastikoksiidi (samuti oluline tegur kliimamuutuses) tootmine maailmas kahe kolmandiku võrra.

ÜRO põllumajanduse ja toiduorganisatsiooni [Food and Agriculture Organization, FAO – toim] sõnul ületab kariloomade toodetud kasvuhoonegaaside kogus kõigi transpordivahendite (autod, veoautod, lennukid, laevad) oma kokku. On arvutatud, et suurte lehma- ja lambakarjadega riikides moodustavad kariloomad poole kogu riigis toodetud kasvuhoonegaasidest. Kui see vastab tõele, ei aita fossiilkütuste asendamisest puhta energiaga. Peame vähendama kariloomade arvu planeedil.

Mõned taimetoitlased ja veganid võivad laboriliha vastu olla, kuna nad ei näe liha tarbimisel mõtet. See on nende otsus ja vabadus jääda taimetoitlaseks ja veganiks ning laboriliha üldse mitte süüa. Minu enda nägemus on, et taimetoitlus või veganism ei ole lõpplahendus, vaid pigem viis vähendada nii inimeste kui ka loomade kannatamist. Samuti on see viis jätta meie planeet elamiskõlblikuks tulevastele generatsioonidele. Ma ei ole söönud liha 40 aastat, aga kui laboriliha on tulevikus võimalik osta, proovin seda hea meelega.

Copyright Guardian News & Media 2013