Peter Singer: Tasakaal tervishoiu ja sõnavabaduse vahel
Kohus põhjendas oma otsust põhiseaduses kehtestatud sõnavabadusega. Seevastu Austraalias on niisugused pildid suitsupakkidel kohustuslikud ja reegleid on veelgi: pakendid peavad olema võimalikult lihtsad, värvidest võib kasutada vaid oliivipruuni, logod on keelatud ja suitsufirma nimi tuleb kirjutada väga väikeses kirjas.
See erinevus paneb küsima: kes otsustab tasakaalu tervishoiu ja sõnavabaduse vahel? Nagu näha, on USA-s selleks kohus, kes lähtub eelkõige ligi 225 aasta vanusest tekstist. Kuigi kõnealune seadus aitaks suitsetamisest põhjustatud surmasid vältida (USA-s
tähendab see umbes 433 000 inimelu aastas), pole see nähtavasti sõnavabaduse vastu piisavalt tugev argument.
Sigaretid on unikaalsed, sest mitte ükski teine seaduslik või mitteseaduslik toode ei tapa niisuguses koguses inimesi kui suitsetamine – rohkem kui liiklusõnnetused, malaaria ja aids kokku.
On kummaline, et kuigi USA valitsus võib toote müüki keelata, ei tohi ta kehtestada reegleid pakendi välimusele.
Austraalia sigaretitootjad kardavad, et seaduse võivad kehtestada ka teised riigid, sealhulgas suure turuga India ja Hiina. Seetõttu pöördusid nad seadustega võitlemiseks WTO poole. Kui ameeriklastest suitsetab vaid 20% ja austraallastest 15%, siis väikse ja keskmise sissetulekuga riikides on suitsetajaid meestest ligi 40% ja naissuitsetajate arv kasvab üha. WHO hinnangul suri 20. sajandil suitsetamise tõttu ligi 100 miljonit inimest – 21. sajandi lõpuks usutakse arvu suurenevat miljardini.
Arutledes, kui kaugele riik inimese tervise kaitsmise põhjendusel keeldudega minna võib, alustatakse sageli John Stuart Milli riigivõimu piiramise printsiibist. Mill oleks arvatavasti hoiatussiltide ja kahjustatud kopsudest tehtud fotodega leppinud, kui see ainult aitaks inimestel mõista, mida suitsetamine kaasa toob. Täieliku keelamisega poleks ta aga iial nõustunud.
Hea baas ise otsustamiseks
Mill usub, et inimene ise on oma huvide parim kaitsja ja otsustaja. Reklaamindusvõtted muudavad Milli teooria sobimatuks, sest ettevõtted suudavad meid alateadlikult uskuma panna, et suitsetamine on staatuse, rahulolu ja teiste seas aktsepteerituse saavutamiseks vajalik. Seetõttu on suitsud meile ligitõmbavad, kuigi me ei saa isegi täpselt aru miks.
Pildid suitsetamise põhjustatud kahjust võivad aga niisuguseid alateadlikke ihasid tasakaalustada. Ka näitavad need pigem, et suitsetamine on teadlik valik. Selmet seadustele sõnavabaduse piiramise tähe all vastu astuda, peaksime neid kaitsma kui võimalust võrdsustada isikute ja hiigelettevõtete vahelist mängu, kellest viimased ei soodusta kuidagi meie võimet mõistlikke otsuseid teha. Nõue, et sigarette müüdaks vaid lihtsates pakendites hoiatavate siltide ja tervisekahjustusi kujutavate piltidega, loob meile ise otsustamiseks hea baasi. 1
