Kristel Mets

Tänavune kuum teema on kahtlemata alkoholiaktsiis ning selle laekumine, õigemini probleemid laekumisega. Augustis tegid alkoholiaktsiisist saadud summad läbi suure languse - ligi 13 protsenti võrreldes eelmise aasta sama kuuga - ning septembri tulemus ei pruugi tulla parem. Sellega on tihedalt seotud teine kuum jututeema: alkoholiostud Lätist, kus on hüppeliselt elavnenud piiriäärne kaubandus, samas kui Lõuna-Eesti kaupmehed vaatavad murelikult, kuidas läbimüük kahaneb.

Altia toodangust läheb küll kaks kolmandikku ekspordiks, kuid nii meie kui ka muu Eestis toodetud kange alkoholi müük kodumaisel turul väheneb. Ida-Virumaal on see kahanenud aastaid Venemaalt toodud viina tõttu, Kagu-Eestis seoses kodus villitud kange napsuga ja alates sellest aastast ka mujal Eestis, Lätis areneva piirikaubanduse tõttu. Sellel on ulatuslik mõju Põhja-Eesti tarbijatele, sest üsna suur hulk inimesi liikleb pidevalt Tallinn-Riia marsruudil.

Oleme jõudnud sinnamaale, et kui rääkida Läti külastamisest, kasvõi perereisist, kerkib seltskonnas kindlasti kerge muigega küsimus, et „kui palju siis tõid?" Alkoholitootjate ja maaletoojate liidu uuringu kohaselt ongi ligi veerand Eesti elanikest tänavu üle piiri käies oma varusid täiendanud. Pidev „sooduskampaania" viib selleni, et jõutakse nn sundostudeni ja Eesti riigikassa kannatab veelgi. See ei tähenda, et ostetakse koormate kaupa, vaid sageli igaks juhuks. Omaette teema on soomlased, kes külastavad aktiivselt Pärnut ja sealt ei ole Lätti enam pikk maa, et täiendada Saaremaa Vodka varusid teisel pool piiri.

Maksumärkideta viin tungib peale

Eesti riigi kodanikuga ja keskmise suurusega ettevõtte juhina tunnen muret maksude laekumise pärast Eesti riigi eelarvesse. Lisaks kaasneb kõrge alkoholiaktsiisiga ka salakaubanduse kasv, sest juba praegu liigub Eestis lisaks Läti maksumärkidega alkoholile ka igasuguste maksumärkideta, kuid Lätis toodetud viina.

Kahjuks ostude vähenemine Eestis tarbimisele sama suurt mõju ei avalda, lihtsalt viina ostetakse soodsamatest kohtadest, legaalselt või illegaalselt.

Eelnevale vaatamata on endiselt laual valitsuse ettepanek, et alkoholiaktsiis tõuseb järgmise aasta 1. jaanuarist kõigi alkohoolsete jookide puhul 10 protsenti - mis sest, et rahandusministeeriumis koostatud 2017. aasta riigieelarve seletuskirja kohaselt langeb järgmisel aastal alkoholiaktsiisi laekumine 1,2 protsenti, 256 miljonile eurole.

Rahandusminister Sester möönis 26. septembril riigikogus, et alkoholiaktsiisi pärast on ta pigem murelikum, sest eraisikute poolt Eesti piiri lähedal Lätis soetatava alkoholi mõju aktsiisi laekumisele hindab rahandusministeerium praegu keskeltläbi neljale protsendile ning ministeerium jälgib hoolega ka lähikuude laekumisi. Ta ei välistanud, et valitsusel tuleb kunagi selle teema juurde tagasi pöörduda.

Tasub tagasi pöörduda 2012. aasta seiskohtade juurde, mil valitsus kiitis heaks riigi eelarvestrateegia 2013-2016, mis nägi ette tõsta nimetatud perioodil alkoholiaktsiisi viis protsenti aastas. Mõistlik oleks lähtuda sellisest aktsiisitõusu sammust ka aastal 2017 ja hiljem. Samm-sammult toimuv aktsiisitõus toob riigikassasse stabiilset tulu ning ilmselt aitab kaasa alkoholitarbimise järk-järgulisele vähenemisele.