Nüüd kultuurikilomeetrit kotti ajada ja Kalarand täis ehitada oleks sama, mis lastelt armas mänguplats ära võtta. 2008. aastal oleks see ilmselt võimalik olnud, nüüd enam mitte või lõppeb see suuremate kirglike protestimarssidega nagu Mediaspree projekt Berliinis. Seal üritasid suurkorporatsioonid hoonestada kilomeetreid Spree jõe kaldapealset – mis oli täis väikseid kohvikuid, klubisid ja rahulikke kaldapealseid. Berliinlased astusid sellele vastu.

No ja mis on üks Kalaranna autotee kõrvale planeeritud kergliiklustee? Ma mõtlen tihti mööda Eestit sõites, et kas need üksikud rulluisutajad ilma poe, politsei, arsti või raamatukoguta hääbuvate külade peegelsiledatel kergliiklusteedel tunnevad end tõesti nagu Evelin Ilves?

Kohvikud ja hipsterid

Kalaranna detailplaneeringu kuue-seitsmekorruselised hooned on löök allapoole vööd. 400 korterit ja 38 000 ruutmeetrit sooja pinda? Seda keset inimesi, kes oma madalatesse puitmajadesse aastaid samm-sammult algupäraseid naturaalseid viimistlusmaterjale valivad, restaureerivad ja renoveerivad?

Kes on need, kes sinna hoonemassiivi korterid ostavad? Ja siis müüvad ja vahetavad? Need merevaatega korterid lõpetavad ikka pigem trööbatud rendipindadena, mitte kodudena. Selline majamassiiv „eksklusiivset merevaadet” ja „elitaarsust” miljööväärtuslikus Kalamajas on linna poolt silmakirjalik.

Maailm jaguneb ikka kaheks. Antud juhul jalakäijateks ja autojuhtideks. Autojuhtide liigi jaoks on Kalamaja suurim puudus see, et Lennusadamasse sirge asfalttee ei vii, nagu Urmas Tooming kevadel Postimehes kirjutas. Milleks peavad vaesekesed autoga ekslema Kalamaja ühesuunalistel tänavatel?

Kui ma 1998. aastal Kalamajja korteri ostsin, polnud seal ei kultuurikilomeetrit, kohvikuid ega hipstereid. Kalarand, Lennusadam ja Patarei aga olid. Oli inimesi, kelle jaoks need oli pärlid ka enne renoveerimist.

3D-s puust ja punaseks

Aga seda, et elu Kalaranna tühjal väljal nii kihama lööb nagu kahel viimasel aastal, poleks ma küll arvanud.

Kusjuures – esimestest planeeringutest on möödas aastaid, aga linna elanike huve selle projekti osas pole keegi siiani kaardistanud. Ei oska enamik meist, mina kaasa arvatud, lugeda planeeringu jooniste viirutusi ega siirutusi. Palun siis 3D-s puust ette ja punaseks teha.

Täna keskpäeval annab Telliskivi selts linnavalitsusele üle allkirjad, millega linlased paluvad jalakäijatele ja ratturitele mõeldud kultuurikilomeetri säilimist ning esitavad tingimusi kultuurikilomeetri ümbruse hoonestamisele. Eile pärastlõunaks oli kogutud ligi 1500 allkirja.