Politoloog ja ökoloog: prügireostuse kaotamiseks on ainuke tõsiseltvõetav lahendus plastijäätmete kaotamine

Kui ka miljonite aastate pärast on veel geolooge, siis saavad nad hõlpsasti kindlaks määrata aja, millal algas antropotseen – geoloogiline ajastu, mil inimestest sai suurim meie planeedi keskkonda mõjutav tegur. Kuhu nad ka ei vaataks, igal pool näevad nad selle ajastu alguse märke – plastijäätmeid.

Plast on põhimaterjal, mida kasutatakse autodes, mobiiltelefonides, mänguasjades, riietes, pakendites, meditsiiniseadmetes ja muudes toodetes. 2015. aastal toodeti maailmas 322 miljonit tonni plasti. Tootmine järjest suureneb ja võib 2050. aastaks neljakordistuda.

Plast põhjustab suuri ülemaailmseid keskkonna-, majandus- ja ka sotsiaalprobleeme. Plasti odavus on põhjustanud ühekordseks kasutamiseks mõeldud toodete võidukäigu ning suur osa neist on lihtsalt reostus.

Plast ummistab linnade kanalisatsiooni, suurendades üleujutuste ohtu. Suuremad plastitükid täituvad vihmaveega ja neist saab haigusi levitavate sääskede paljunemiskoht.

Igal aastal satub kuni 13 miljonit tonni plasti ookeani. 2050. aastaks võib seal plasti olla rohkem kui kalu. Rannikule uhutud plast läheb turismitööstusele palju maksma. Eriti suurt ohtu kujutab üleliigne plast just loomariigile. Alguses jäid hülged, pingviinid ja kilpkonnad plastijäätmetesse kinni, kuid nüüd leiavad teadlased ka vaalu ja linde, kelle kõht on plastijäätmeid täis.

Toidu pakendamiseks kasutatav plast ei ole mürgine, kuid suur osa sellest sisaldab rohkesti ohtlikke kemikaale, mis ohustavad ka inimest. Ookeani ja selle toiduahela kaudu jõuavad need lõpuks ka meie toidulauale.

Uuringulaborid, suurimad tootjad ja reostajad, reostusvastased aktivistid ja taaskasutajad peavad probleemile ühiselt lähenema. Esimene samm võiks olla kõiki osalisi hõlmava kõrgtasemelise koostööplatvormi loomine. Selline strateegia peaks peale vabatahtlike tegevuskavade ja kokkulepete viima 2015. aasta Pariisi kliimaleppe sarnase õiguslikult siduva rahvusvahelise kokkuleppeni, mille järgi kõik valitsused võtaksid suuna plastireostuse kaotamisele. Selliste läbirääkimiste võimalus võib tekkida tänavu detsembris ÜRO keskkonnakokkutulekul Nairobis. Kaalumist väärib ka Euroopa Komisjoni idee vähendada Euroopa Liidus süsihappegaasi emissiooni 190 miljoni tonni võrra, mis on võrdne Hollandi aastase õhusaastega.