Marina Kaljuranda ei sega ilmselt asjaolu, et Eesti riigi taasiseseisvumise ajast alates on kõige silmatorkavamad rahaskandaalid olnud seotud Reformierakonna liikmetega, alates Siim Kallase 10 miljoni USA dollari afäärist, kui ta oli Eesti Panga president, kuni Tallinna Sadama juhatuse liikme Allan Kiilini, keda kahtlustatakse altkäemaksu võtmises miljonites eurodes mitme aasta jooksul.

Kaljuranna ametiajal välisministrina pole eriti midagi toimunud peale Venemaaga piirilepingu ratifitseerimisprotsessi pooldamist, kompensatsiooni mittenõudmist Nõukogude okupatsiooni eest ja põgenike vastuvõtmise teema käsitlemist, sest praktiliselt pool ametiajast on ta maksumaksja kulul käinud riigis enda presidendikampaaniat tegemas.

Aprillis ütles Kaljurand BNS-ile, et tema ema Vera Rajevskaja sündis 1925. aastal Narvas. Siiani avalikkuseni jõudnud informatsiooni kohaselt sündis Vera Rajevskaja 1925.a. Komarovskas, külas, mis asus Venemaal väljaspool Tartu rahu (1920) järgset Eesti Vabariigi piiri. Marina ema ei olnud Eesti Vabariigi kodanik.

Ei saa presidendiks kandideerida

Kaljurand oleks sünnilt Eesti kodanik, kui tema lätlasest isa või venelannast ema oleks tema sünni ajal olnud Eesti Vabariigi kodanik (PS § 8 lg 1). Ta saaks presidendiks kandideerida, sest president tohib olla ainult sünnilt Eesti kodanik (PS § 79 lg 3). Teatavasti ei olnud Marina Kaljuranna lätlasest isa ega venelannast ema tema sünni ajal Eesti Vabariigi kodanikud ning seetõttu ei saa Kaljurand presidendiks kandideerida.

On hämmastav, kui vähe teab avalikkus Marina Kaljurannast. Siiani on ta Reformierakonna toodang ja tema teadmised oma emast ja isast on ähmased. Seniajani pole olnud sõnagi juttu sugulastest välismaal. Küsimustele vanemate kohta tuleb vastuseks, et peres sellest ei räägitud või ta ei tea sellest. Kaljurannale tuleb näiteks uudisena, et tema ema oma õega aitasid Nõukogude sõjavange.

Järgmine Eesti Vabariigi president läheb Kadriorgu oktoobris. Ükskõik, kes saab valituks, on ühiskonnal vaja teada kandidaatide tausta. Riigikogulased on andnud vande jääda ustavaks põhiseaduslikule korrale ning tekib küsimus, miks pole siiani tõstatatud Marina Kaljuranna Eesti kodakondsuse küsimust.