Politseireid Kalamajas Foto: Ilmar Saabas

Sel aastal on Eesti liikluses saanud surma 24 ning viga peaaegu 600 inimest. Need numbrid on enam-vähem samad kui eelmisel aastal samal ajal. Kuigi korrakaitsjad on liiklusjärelvalvesse panustanud rohkem aega, ei ole see soovitud tulemusi toonud. Politsei üksi ei joonista meie liikluspilti. Meid võiks alati rohkem olla, kuid gaasipedaal ja rool on Sinu käes, hea liikleja.

Keegi meist ei mõtle ju autorooli istudes, et täna sõidan kellegi vigaseks või surnuks. Oleme tabanud kiiruseületajaid, kes põhjendavad rikkumist sellega, et said uue auto ja tahtsid seda lihtsalt proovile panna. Kas julgeksid sama põhjenduse välja käia siis, kui oled kellegi surnuks või vigaseks sõitnud?

Millegipärast arvatakse, et kui lisada lubatud piirkiirusele veidi juurde, jõutakse varem kohale. Tegelikkuses ei jõua alates eelmise aasta algusest Eestis enam mitte kunagi mitte kusagile 91 inimest. Umbes 2500 inimese teekond pikenes haigemajas viibimise aja tõttu, rääkimata neist paljudest, kelle teekond jäi pooleli liiklusõnnetuses puruks sõidetud auto tõttu. Hiljuti lõppes maanteeameti liiklusohutuskampaania „Võta aega, mitte elu", mille eesmärk on pöörata tähelepanu ohtlikest kiirusest tulenevate tagajärgede ärahoidmisele. Just kiirusest sõltub see, kui rasked on liiklusõnnetuse tagajärjed.

Piisab mõnest minutist

Mille arvelt ja kui palju peaksime võtma aega, et ise liiklust turvalisemaks muuta? Tegelikult ei ole selleks üldse palju vaja. Üldjuhul piisab vaid mõnest minutist. Ärka hommikul mõni minut varem ja hakka natukene varem kodust liikuma. Sellega võid juba jätta endale piisava ajavaru, et ei peaks hakkama kiirust ületama ja sõites kõigi turvalisuse arvelt aega juurde võitma.

Mõned võidetud sekundid teelõigul ei korva kunagi hävitatud või rikutud elusid. Jabur, kui lihtne on tegelikult õnnetusi vältida - tuleb lihtsalt veidi vähem gaasipedaali vajutada. Kutsun siinkohal kõiki liiklejaid küsima endilt - kas ma tõesti tahan täna koju minna teadmisega, et olen kellelegi viga teinud? Kas ma tahan, et minu lähedane saaks kellegi hooletusest viga või ei jõuaks mitte kunagi koju? See on kõigi teha, et meie inimesed ei peaks jätma elusid või tervist Eestimaa teedele

Piirkiiruse jälgimist propageerivaid kampaaniaplakateid oleme ju korduvalt tänavatel näinud, kuid probleem on jätkuvalt olemas. Paraku tundub, et liikluskultuur kui selline on endiselt osade jaoks tundmatu termin. Kampaaniad tõstavad teadlikkust, liiklustalgud panevad ümbritsevat märkama ja järjest suurenevad trahvimäärad tekitavad mõnes rikkujas ehk isegi hirmu, kuid liikluskäitumise parandamine on siiski pikk protsess, mis toimub teosammudega.

Mure pole ainult kihutajates, vaid ka neis, kes tegelevad autojuhtimise kõrvalt millegi muuga. Fraasid nagu "ma suudan kahte asja korraga küll teha" on politseinikele liigagi tuttavad vabandused. Paraku oleme me kõik inimesed ja mitme asjaga ühekorraga tegeledes ei tee me lõppkokkuvõttes mitte midagi hästi.

Juba vanarahvas ütles, et tark ei torma. Vaadates statistikat, siis tundub, et tormates need õnnetused juhtuvadki. Tänavu on registreeritud peaaegu 21 000 kiiruseületamist. Seda on üle 9000 rohkem kui möödunud aastal samal ajal. Olge siis targad ja ärge tormake.

Inspireerituna maanteeameti kampaaniast „Võta aega, mitte elu", annan mõned soovitused, kuidas me kõik saaksime lihtsate sammude abil meie liiklust turvalisemaks muuta:


Võta aega sihtpunkti jõudmiseks. Autosid täis maanteel pidevalt möödasõiduvõimalusi otsides ja teistest mööda sõeludes ajas ei võida. Pigem tekitab see rohkem stressi nii sinus kui ka kaasliiklejates. Mine parem paar minutit varem autosse, sõida ühtlases liiklusvoolus ning naudi teekonda.


Võta aega ja tee selgeks, kuidas mobiiltelefon sõiduki hands-free süsteemiga ära ühendada. Mobiiltelefoni käes hoidmine, sellega rääkimine või nutiseadmes surfamine on üks enamlevinud liiklusõnnetuste algpõhjusteks. Teaduslikud uuringud on kinnitatud, et mitme asjaga paralleelselt tegeledes langeb kõigi tegevuste kvaliteet.


Võta aega, mõtle autoga tehtavad manöövrid piisavalt varakult läbi ja näita enne neid suunatuld. Teisele sõidukile ohtlikud ettekeeramised toovad kaasa äkkpidurdused. Eriti ohtlikud on need bussidele, kus reisijad seisavad püsti ning pidurduse tagajärjel kukuvad ja viga saavad.


Võta aega peale pidu, et ennast välja puhata ja kaineks saada. Enamik inimesi, kes roolist napsisena tabatakse väidavad, et olid alkoholi tarvitanud eelmisel õhtul ja arvasid ennast nüüdseks kained olema.


Võta aega ja hoia eesliikuva sõidukiga piisavat pikivahet. Pikivaheta sõidukites on liiklejad pidevas ohuolukorras, sest eessõitva sõiduki äkkpidurduse korral ei suuda tagumise sõiduki juht piisavalt kiiresti reageerida ja tagajärjeks on liiklusõnnetus.


Võta aega ja pane paika õige istumisasend. Et sõidukit ohutult juhtida ja ise õnnetuse korral võimalikult vähe viga saada, siis on väga oluline istme, rooli, peeglite ja turvavöö korrektne kasutamine. Kui oled unustanud, kuidas need vastavalt enda kehale paika seada, siis guugeldades „õige juhtimisasend" leiad hulgaliselt õpetusi.


Võta aeg ja veendu enne ülekäigurajale astumist, kas sõidukijuht on sind märganud.


Võta aega ka rattaga sõites. Sõiduteel sõites kehtivad liiklusreeglid ka ratturile ja kui fooris põleb punane tuli, siis on see kohustuslik ka ratturile.