Tõnis Kõiv
Naabreid ei valita. Venemaa on meie naaber ja sellepärast me peame aru saama, millest seal räägitakse. Teiste naaberriikide keelte oskus ei ole nii oluline, sest näiteks Lätis saab edukalt hakkama vene ja Soomes inglise keelega.

ende kolme keele oskus annab Eestis tööjõuturul elujõulise positsiooni, kandideerimaks töökohtadele, kus vähegi inimestega kokku puututakse. Iga noort inimest peaks vene keelt õppima motiveerima just tulevikuväljavaated tööturul. Samasugune motivatsioon peaks olema ka igal vene emakeelega noorel õppida eesti keelt.

Vene keele oskus Eestis on aja jooksul muutunud. Pärast taasiseseisvumist ei tahtnud keegi seda õppida, mistõttu see põlvkond on palju halvemas konkurentsiolukorras. Nüüd on olukord paranenud ja inimesed saavad aru, et vene keele oskus on vajalik. Valikud on koolis olemas ja õppesüsteem täiesti rahuldav. Küsimus on suhtumises ja arusaamises, et see on endale kasulik.

Tõnis Kõiv

Miinus: Eestis elav inimene peab oskama riigikeelt. Eestis elav inimene on kodanik ja riigi kodaniku kohus on riigikeelt osata.

Muidugi võiks iga inimene osata üht või mitut võõrkeelt. Kasvõi laiema silmaringi pärast. Aga see ei saa olla kohustus. Mina võitlen selle eest, et ei tuleks tagasi need ajad, mil ma pidin mingit võõrkeelt oskama. Kooliprogrammis on igasuguseid keeli. Aga ega see ei tähenda, et ma selle läbitegemise järel neid veel oskan.

Kui vaadata, mis keeled meil Eestis peaksid olema esikohal, siis meie peamised äripartnerid on Euroopas ja need peaksid olema just Euroopas enam levinud keeled. Mida rohkem inimesed neid oskavad, seda parem. Samas paneb selle vajaduse paika elu. Vahepeal tehti väga palju äri Soomega, aga ega sellepärast veel soome keelest meie esimene võõrkeel ei ole saanud.

Perspektiivikas oleks muidugi õppida veel mitmeid teisi keeli, olgu nendeks siis hispaania, mis on muide näiteks jalgpalli alal väga tähtis, või igati suur prantsuse keel. Õppida võiks ka hoopis poola või ukraina keelt.

Tarmo Kruusimäe

« Avalehele 102 Kommentaari