POOLT JA VASTU: kas valimiskampaania peaks olema koolides lubatud?
Selliste arutelude korraldamisega on koolidel pikaajalised kogemused. Valdav osa abituriente on eelmistelgi aastatel olnud valijad, siin pole midagi uut.
Uudne on see, et poliitilise ministri juhitud ministeerium jagab koolidele juhendmaterjale/soovitusi.
Enamikus koolides on valimiskampaaniatega seotud neutraalsuse ja tasakaalustatuse piirid ning hea tava ammu paigas. Ebaloomulik oleks hoopis see, kui kõik tormaksid aknaluuke sulgema ja uksi kinni naelutama, kuuldes sõnu „poliitika” ja „valimised”. Kool peab toetama noore inimese kodanikuks kasvamist.
Poliitilised kampaaniad ei tohi muidugi toimuda õppetöö ajal.
Oluline on meeles pidada, et uskumused, väärtused ja tõekspidamised võtab iga noor inimene kooli kaasa kodunt. Noortega tuleb rääkida ja veel parem on, kui noored ise päevakajalisi teemasid arutavad.
Kool otseselt ei kasvata. Oma tavade, suhtlusviisi, käitumismustrite ja paljude teiste faktorite koosmõjus loob kool noore inimese arengut ja kasvamist toetava keskkonna. Käibefraas, et kool on ettevalmistus eluks, on mõneti vildakas. Kool ongi noore inimese reaalne elu!
Valimisreklaami koht ei ole koolis. Kõigile on elementaarne, et kool on õppimiseks. Põhimõtted, mille Eesti noorteühenduste liit koos õiguskantsleri ja haridusministeeriumiga sel teemal koostasid, on lihtsad.
Poliitilise agitatsiooni koht ei ole koolides. Rõhuasetus on sõnal „agitatsioon”. Poliitika ja maailmavaate üle arutlemine on igati teretulnud. Teisisõnu pole midagi taunitavat selles, et poliitikud käivad koolitunnis oma tööst rääkimas, kuigi seda võiks teha väljaspool aktiivse valimiskampaania perioodi. Asjakohased on ka arutelud maailmavaateliste küsimuste üle nii vahetunnis õpilaste vahel kui ka näiteks ühiskonnaõpetuse või isegi füüsikatundides.
Tartu kooliaasta alguse üritusel ütles mitu koolijuhti, et kooli neutraalsus on elementaarne. Miks vaevuti seda kirja panema? Elementaarsete põhimõtete ülekordamine on ka tarkuse ema.
Poliitiliselt aktiivne olemine ja maailma asjadest huvitumine on ühiskonna tugisammas, kuid valimiskampaaniad ja värbamistegevus ei sobi kooli. Ka poliitikud, kellega olen viimasel ajal kokku puutunud, on seda arusaama jaganud.
Ruumi on meil Eestis poliitiliseks agitatsiooniks küllaga. Pole mitte kellegi huvides, et kooli maine või usaldusväärsus võiks arusaamatuse tõttu kannatada saada.