Postimees Foto: Tiit Blaat

"Meie Eesti" artiklites on harva mitu allikat, ei püüelda mitmekesise käsitluse poole, vaid esitatakse varjamatult kellegi käsitlust sotsiaalsest reaalsusest, selgus ajakirjandusuurija ja Tartu ülikooli õppejõu Ragne Kõutsi ning andmeanalüütiku Priit Pärnapuu uurimusest.

Avaldame Nikkolo vastuse täismahus:

"Kindlasti oli autoritel huvitav teha analüüsi enda jaoks ja igasuguseid järeldusi on niisama põnev lugeda, aga sellega see piirdubki.

Loos on ka kirjas, et analüüsi saab teha eri vaatekohtadest. Nõus, aga antud uuring on pealiskaudne. Metoodika ja valikud ei ole põhjendatud. Kindlasti oleks pidanud autorid pöörduma Postimehe toimetuse poole, kes oleks saanud selgitada näiteks arvamusportaali tööd (ja kui palju inimesi seal töötab tegelikult), kuhu ja mis põhjusel on pandud lood veebis avanema, kuidas määratakse märksõnu ja palju muud. Uurijad tõdevad isegi, et toimetuse töökorraldusega ei vaevunud nad tegelema. Oleks võinud.

Kuna uurijatel on kontekst puudu, siis tehakse järeldusi, millel pole sisuliselt alust. Näiteks kas uurijad analüüsisid, millised olulised sündmused Eestis võisid arvamusartiklite teemade valikut mõjutada või märksõnu?

Kas ikka selgus, et Meie Eesti artiklites on harva mitu allikat ja kuidas see näiteks on võrdluses muu meediaga? Kui küsite, kas on probleeme mitmekesises käsitluses, siis julgen arvata, et võrreldes muu kohaliku uudismeediaga on Postimehes fookusesse tõstetud Meie Eesti rubriikides vastavate teemavaldkondade käsitlus siiski mitmekülgsem ja põhjalikum kui teistel päevalehtedel. Selge on ka seegi, et spetsiifilisele teemale pühendatud leheküljed on vähem mitmekesisemad kui väga laia teemaderingi käsitlevad arvamusküljed. Võrreldud on võrreldamatuid rubriike. Ülesehitus on ju erinev. Maailmavaatelise mitmekesisuse osas Sirbi analüüsis info puudus.

Postimehe arvamuskülgede võrdlus erinevatel ajaperioodidel ei ole ka väga korrektne, sest esimesel perioodil valimisi ei olnud ja teisel perioodil olid koguni kahed valimised ehk valimiseelsel perioodil ongi kehtestatud oma reeglid poliitikute tekstide avaldamiseks. Lisaks ei selgu antud analüüsist, kui suur roll oli arvamuslugudes paberlehes ja veebis ehk esimesel võrdlusperioodil töötasid Postimehe veebi ja paberlehe arvamustoimetused sisuliselt eraldi, kui teisel perioodil ühendtoimetusena ehk see võis ka tulemusi mõjutada."