Mida PÕXIT ikkagi tähendab?

Nii nagu iga laps on oma nägu, võib ka selle võõrapäraselt kõlava termini all peituda mitu iseloomu. Lühidalt kokkuvõttes on PÕXIT ehk põlevkivi-exit (ingl väljumine) põlevkivienergeetikast loobumine. Millal, mismoodi ja milliste tagajärgedega see realiseerub, oleneb mitmest parameetrist, kuid keskne idee on just aegsasti sisulise väljumisstrateegia koostamine. Miks peaks PÕXIT-ile juba praegu mõtlema ja selles vaimus tegutsema, üritan lühidalt artiklis selgitada. Samuti kutsun sellel teemal kaasa mõtlema tänavusel Paide arvamusfestivalil.

Inimkond on oluline kliimamuutuste põhjustaja. Seda saab öelda tuginedes ala eripära tundvate kliimateadlaste konsensusele. Pigem vaieldakse selle üle, kui palju võib ülemaailmne keskmine temperatuur Maa biosfäärile pöördumatut kahju tekitamata kerkida ja kuidas on võimalik kliimakatastroofi kursilt kõrvale tüürida. Märgilise tähendusega on eelmisel aastal jõustunud Pariisi kliimaleping, millega seati eesmärgiks hoida Maa keskmise temperatuuri tõusu 2 °C piires.

Põlevkivi ja kliimamuutused kõlavad ühte lausesse hästi kokku lihtsal põhjusel. Kasvuhoonegaasidel nagu süsihappegaas (CO2) on maakera ümber nähtamatu kasuka kasvatamises keskne roll ning põlevkivi ja selle saaduste põletamisel eraldub olulisel määral süsihappegaasi. Nafta, kivisüsi, maagaas ja muud fossiilsed kütused käituvad niisamuti ning selle poolest pole meie põlevkivi eriline. Küll aga jääb kodumaine ressurss paljuski teistele nimetatutele alla. Näiteks on põlevkivil märksa väiksem kütteväärtus, mistõttu läheb sama energiakoguse väljapigistamiseks tarvis rohkem ressurssi ja selle käigus paiskub atmosfääri ka rohkem saasteaineid.