Foto: Karli Saul

Jookide ja toidukaupade maksustamine on üsna tavapärane riiklike maksude kogumise viis, mida ühel või teisel moel kasutatakse mitmes riigis. Toidukaupade maksustamisel on sama eesmärk mis ka muudel maksudel – esiteks koguda raha riigikassasse ja teiseks mõjutada inimeste (ja tootjate) käitumist. Maksude kasutamine inimkäitumise mõjutamiseks põhineb üldisel majandusteoorial, mille keskmes on toote hind ja selle mõju toote nõudlusele ja pakkumisele – toote odavnemisega kaasneb selle tarbimise kasv ja kallinemisega tarbimise vähenemine.

Meedias on palju arutatud selle üle, miks just magustatud joogid. Miks mitte küpsised, jogurtid ja muud suure suhkrusisaldusega kaubad?

Sellel on peamiselt kaks põhjust. Esiteks on riigil toidukaupadele sätestatud makse võrdlemisi keerukas (ja kulukas) koguda. Teiseks ei ole maailmas kogunenud muude toidukaupade maksustamise tervisemõjude kohta veel piisavalt teaduslikku tõendust. Seetõttu soovitabki Maailma Terviseorganisatsioon riikidele ülekaalulisuse vähendamiseks kahte fiskaalset poliitikat – magustatud jookide lisamaksu (tervisemõju saavutamiseks peab maks olema vähemalt 15% toote hinnast) ning juur- ja köögiviljade maksusoodustusi. Nende kahe maksupoliitika positiivsete tervisemõjude kohta on piisavalt teaduslikku kinnitust. Oluline on siinkohal märkida, et positiivsed tervisemõjud on suuremad, kui kehtestatakse mõlemad meetmed. Pealegi on nn suhkrumaksuga kogutavaid lisaressursse võimalik kasutada juur- ja köögiviljade maksusoodustuste rahastamiseks. Eestis on mõlemad variandid olnud kaalumisel.

Valitsus on otsustanud esimesena neist võtta ette nn suhkrumaksu, mille kehtestamise mõjusid on (WHO Eesti esinduse tellimusel) analüüsitud väga põhjalikult. Analüüsi statistilised prognoosimudelid näitasid, et kaheastmeline suhkrumaks aitaks esimese kahe aastaga ära hoida rohkem kui 2200 lapse ülekaalu. Ka peaks vähenema haigestumine diabeeti ja südamehaigustesse. Nii saaks järgmise 25 aasta jooksul ära hoida 2110 inimese haigestumist diabeeti ja ellu jääb ligi 600 inimest, kes muidu oleksid diabeedi tõttu elu kaotanud. Peale selle toob prognoosimudel välja, et suhkrujookide maksustamine aitaks ennetada rohkem kui 400 inimese südamehaigusi ja vältida 100 südamehaigustega kaasnevat surma. Võttes arvesse, et selliseid märkimisväärseid tulemusi on võimalik saavutada vaid magusjookide paarikümnesendise hinnatõusuga, tundub see poliitika igati mõistlik. Eriti kõrvutades nende haiguste ravikulusid rahapuuduse käes vaevlevale haigekassale ja inimeste halva tervise tagajärjel vähenenud töövõimega kaasnevaid kulusid Eesti majandusele.

« Avalehele 48 Kommentaari